Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geeniinfo ei tohiks kaduda infomürasse
Eile toimunud personaalmeditsiini teemat käsitlenud konverentsil tõid Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen välja, et on vale anda patsientidele sõnum, nagu geeniinfo oleks kõike muutev abivahend. Kõige olulisemaks jääb ikkagi inimese enda käitumise muutmine.
„Me peame välja mõtlema, mis see on, mis juurde tuleb, et me ei annaks valeootusi,“ rõhutas Ingerainen tänavu käivituvale personaalmeditsiini tervishoius rakendamise pilootprojektile viidates. Ta tõdes, et ka juba olemasolevaid teadmisi ei ole suudetud kõige paremini patsientideni viia ja mõjutada nende käitumist nii, et selle läbi väheneks risk haigestuda.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele