Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naiste ja meeste keskmine eluiga hakkas erinema sajandi eest
Arenenud riikide demograafilisi andmeid uurinud teadlased nendivad, et ajaloolises kontekstis on tegu hiljutise nähtusega ning elueas tekkis märgatav vahe alles 19. sajandi lõpus.
Kuigi inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab tänu meditsiini arengule ja ohutumale elukeskkonnale jõudsalt, pole maksimaalne vanus viimastel kümnenditel märgatavalt tõusnud, näitab värske uuring.
Eestil on vaatamata väikestele edusammudele probleeme südamehaigustesse suremise vähendamisega. 10–12 aastat tagasi olime kardiovaskulaarselt suremuselt Euroopas esimesed, nüüd oleme suremust oluliselt langetanud.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.