Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töökiusamine on Eestis varjatud, ent levinud probleem
Tartus, Pärnus ja Jõhvis arutletakse sel nädalal töökiusamise üle. Kolmel seminaril räägitakse, mis on töökiusamine, kui suur see probleem on ning kuidas töökiusamist ennetada.
Foto: Meeli Küttim
Seminare viib läbi konsultant Merle Tambur, kes sel aastal kaitses doktoritöö teemal „Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused“. Tamburi sõnul on töökiusamine Eesti organisatsioonides üsna levinud probleem. „Negatiivse ja ebaeetilise käitumise tõttu tööl on kannatanud 23% töötajatest. Psühholoogilise töövägivalla ohvriks nimetas ennast 1% vastajatest. Töökiusamine esineb küll tihti varjatud kujul, kuid probleem on kindlasti olemas,“ möönis ta. Tamburi sõnul on töökiusamisega tegemist siis, kui negatiivne käitumine esineb mitme kuu jooksul ja korduvalt, ohver on nõrgemas positsioonis – kiusaja on kas juht või on kiusajaid mitu ning kiusaja(te) tegevus ohvri suhtes on tahtlik.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.