Apteekrite hinnangul ei kasutata praegu Eestis ära kogu apteegi potentsiaali esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks. Takistused on eelkõige seadusandluses, mis nimetab proviisoreid ja farmatseute küll tervishoiutöötajateks, kuid neile sisulisi õigusi ei taga.

- Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase
- Foto: Andres Haabu
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase hinnangul on mulluse seadusemuudatusega apteekritele antud tervishoiutöötaja staatus jäänud formaalsuseks. Nii on seaduses säte, mis ütleb, et „proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul“, kuid sellist „juhtu“ seadustes sätestatud ei olegi. Nii saavad apteekrid jätkuvalt osutada üksnes apteegiteenust, mis sisuliselt tähendab ravimi väljastamist koos selle ravimi põhise nõustamisega. Apteekrid oleksid aga valmis pakkuma enamat. Eelkõige soovitaks tegeleda põhjalikuma raviminõustamise, aga ka krooniliste haigete jälgimise ja ennetustegevusega. „Apteegi roll esmatasandi tervishoius on väga palju muutunud,“ märkis Terase teiste Euroopa riikide näidetele tuginedes. „Meil ei ole regulatiivmeetoditega ega sisuliselt nende muutustega kaasas püsitud.“
Seotud lood
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk tunnistas tänasel Meditsiiniuudiste ravimiseminaril apteekide omandipiirangutest rääkides, et veebruaris jõustunud ravimiseaduse muudatustest apteegisektorile tuleneda võivaid riske ei ole piisavalt maandatud ning kindlasti peaks neid teemasid veelkord arutama.
Pereõdede Ühing pöördus sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti poole palvega viia seadusandlus vastavusse nõuetega pereõe tööle, mis näeb muuhulgas ette ravimialast nõustamist ning alates oktoobrist võimaldab ka teatud retsepte välja kirjutada.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Vivian Murdi vastukaja apteekide ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase artiklile 10.11 Meditsiiniuudistes.
Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas rääkis Meditsiiniuudiste ravimiseminaril, et proviisorid on vaatamata levinud arvamusele valmis hakkama omanikuks.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.