Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravimipoliitika alus on soov teha koostööd
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Vivian Murdi vastukaja apteekide ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase artiklile 10.11 Meditsiiniuudistes.
Apteekrite hinnangul ei kasutata praegu Eestis ära kogu apteegi potentsiaali esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks. Takistused on eelkõige seadusandluses, mis nimetab proviisoreid ja farmatseute küll tervishoiutöötajateks, kuid neile sisulisi õigusi ei taga.
Muutustele ravimipoliitikas ja ravimiseaduses hinnangut andes peab nentima, et alates 2010. aastast puudub Eestis kehtiv ravimipoliitika. Seetõttu ei saa täna rääkida muudatustest ravimipoliitikas, vaid ad hoc korras tehtud üksikotsustest.
Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit pöördus sotsiaalministeeriumu seoses sotsiaalministeeriumi poolt 2015. aasta novembri teises pooles käivitatud poliitikakujundamise dokumendi “Ravimipoliitika alused 2013” kaasajastamise
menetluse ajakavaga.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.