Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Masu tekitatud langus hambaravi harjumustes taastub visalt
Möödunud aastal tehti Eestis hambaarstivisiite kahe protsendi võrra rohkem kui 2013. aastal. Suurima tõusu on maakondadest teinud Lääne-Virumaa, kus arstikülastuste arv suurenes 11 protsenti. Kõige rohkem kaotasid kliente Valgamaa arstid, olgugi et seal on Lääne-Virumaaga võrreldes tunduvalt odavam hambaid ravida. Suuremat tõusu võiks oodata 2017. aastast, mil riik ka täiskasvanutel hambaravi hüvitada aitab.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil tehti Eestis eelmisel aastal 1,49 miljonit hambaravi visiiti ning statistiliselt on märgata visiitide arvus pisikest tõusu. Võrreldes andmeid ka 2012. aasta arvudega, on näha, et 2013. aastal on mitmel pool olnud visiitide arvus langus, kuid sellegi poolest on kogu üle-Eestiliselt näha pidevat pisikest tõusu. Alates 2010. aastast käib hambaarsti juures üha enam inimesi, arvud on aga visad muutuma, kirjutas ERR uudised.
Seotud lood
Ekspress uuris, miks hambaarsti teenuste hinnakirjad avalikult näha pole?
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele