Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülle Jakovlev: Diabeetikud jõuavad arstile siis, kui on tekkinud kaugtüsistused
Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogiakeskuse juhataja Ülle Jakovlev märkis, et nende juurde jõuavad patsiendid siis, kui haigus on kaugele arenenud ja tekkinud vaskulaarsed diabeedi kaugtüsistused.
Foto: Erik Prozes
Diabeedi levimus on plahvatuslikult suurenenud kogu maailmas ja Eesti pole siin erand. IDF (Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni) 2014. aasta andmed ütlevad, et diabeeti põeb 387 miljonit inimest maakeral ehk keskmiselt 8,3% täiskasvanud elanikkonnast, prognoos aastaks 2035 on 592 miljonit diabeetikut. Lisaks arvatakse, et 179 miljonit inimest elavad diagnoosimata haigusega. Kahjuks ei ole tänasel päeval teada ühtegi riiki, kus diabeedi levimus langeks.
Aastas sureb ekstreemse ülekaalu tõttu ligikaudu kolm miljonit inimest. Nende otsene surmapõhjus on südame-veresoonkonnahaigus, diabeet või ka rasvumisest põhjustatud vähk. Maailmas elab praegu 2,1 miljardit ülekaalulist inimest, äärmuslik rasvumine on inimkonnale samasugune koorem nagu suitsetamine, vägivald, sõjad ja terrorism, kirjutab Imelise Teaduse oktoobrikuu number.