Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes peab tervishoiuteenuse osutamisel tagama tõlketeenuse?
Tõlketeenuse otsimise ja rahastamise kohustust ei ole ühelegi tervishoiuteenuse osutajale pandud ja tegemist on töökorraldusliku küsimusega.
Oma igapäevasest praktikast oskavad paremini rääkida haiglad ise ning see võib olla ka erinevates tervishoiuasutuses erinev.
Seotud lood
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Arstide liidu eetikakonverentsil meenutati, et kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate arstide küsimus kerkis rohkem esile umbes 10 aastat tagasi, sest Ida-Virumaa suuremate haiglate juhid ütlesid, et neil on mujalt pärit arste vaja.
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele