Arstide keelenõude osas plaanitakse muutuseid

Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.

Tõlketeenuse otsimise ja rahastamise kohustust ei ole ühelegi tervishoiuteenuse osutajale pandud ja tegemist on töökorraldusliku küsimusega.

Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.

Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.