Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased ei kipu teistesse ELi riikidesse ravile hinnavahe tõttu
2013. aastast käivitus Euroopa Liidus patsientide vaba liikumise süsteem, mille järgi saab inimene ise vabatahtlikult minna teise Euroopa Liidu riiki arsti juurde, kirjutab ERR.
Haigekassa isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse juht Miret Tuur ütles ERRi raadiouudistele, et Eesti inimesed seda võimalust eriti usinalt ei kasuta ning selliseid juhtumeid on aastas vaid sadakond.
«Esimene põhjus ongi see, et meil on Eestis niivõrd hea arstiabi, et inimene ei näe vajadust minna teise riiki,» selgitas Tuur. Ta tõdes, et takistuseks võib olla ka asjaolu, et teistes riikides on tervishoiuteenuste hinnad kõrgemad kui Eestis.
Kõige enam kasutavad eestlased välismaist raviteenust kasvajate, ortopeediliste haiguste ja silmahaiguste konsultatsioonideks.
Seotud lood
Piiriülene tervishoiu direktiiv annab võimaluse minna Eesti ravikindlustatud isikutel plaanilisele ravile teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Eesti raviasutused saavad Euroopa Liidu tervishoiuteenuste arendamise programmidest peamiselt vaid võita. Ekspertide sõnul tagaks suurema ravireisimise Eestisse üleeuroopaline andmevahetus, kirjutas ERR Uudised.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele