Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üleeuroopaline andmevahetus tooks Eestisse rohkem välispatsiente
Euroopa Liit püüab oma erinevate e-tervise projektide kaudu patsientide vaba liikumist ergutada. Üheks äsjalõppenud projektiks on epSOS ehk Euroopa patsiendi avatud mugavusteenused. See on laiaulatuslik katseprojekt, mis viidi kuue aasta jooksul läbi mitmes Euroopa riigis, et muuta tervishoiuteenus kättesaadavamaks oma päritoluriigist eemal viibivatele Euroopa patsientidele.
Seotud lood
Kui Eestis on piiriülese tervishoiu direktiivi hõlmav tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu päevakorras 8. oktoobril, siis Soomes anti valitsuse ettepanek piiriülese direktiivi rakendamiseks parlamendile üle 12. septembril.
Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet kirjutab, et Eesti jaoks on piiriülest ravi käsitleva direktiivi kõige olulisem osa patsiendiõiguste tagamine ja sellega peab riik kiirustama, kirjutas Postimees.
Erahaigla Ortopeedia Arstid ASi juhatuse liige Ardo Reinsalu sõnul oleks rahalises plaanis igal juhul oluline vältida siinsete patsientide «kaotamist» lähiriikidele.
Eesti inimesed kasutavad patsientide vaba liikumise võimalust vaid umbes sajal korral aastas, sest Eesti ja teiste riikide raviteenuste hinnavahe tuleb ise kinni maksta.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele