5. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Haigekassa praeguse tulubaasi jaoks on riigis meditsiinilisi tootmisvõimsusi liiga palju. Kui kliinikum saaks täie koormusega tööd vihtuda, siis saaks aastaplaani täis 9–10 kuuga. Aga haigekassaga sõlmitud leping sunnib töötama 12 kuud poole vinnaga. Mida arst saaks teha poolest vinnast ülejääva vaba ajaga, et oma sissetulekuid suurendada? Enamlevinud alternatiivid on: õppetöö ülikoolis, teadustöö, ravimiuuringutes osalemine, töötamine teistes raviasutustes, töötamine välisriigis. Suhteliselt vähe tegeleb meie arstkond ettevõtluse ja äriga. Ettevõtjast perearstidega oleme juba harjumas, aga kliinikus töötav ettevõtja on harv nähe. On ilmne, et majandustegevus võib kergelt viia ka huvide konfliktini. Küllap mängib rolli ka nn naabrivalve ja –kadedus. Kui rootsi kapitalist meditsiinikaubandusega tulu teenib, on see OK. Aga kui oma kolleeg teeb äri, ajab see turja turri. Ometi on just konkurents see, mis hinnad alla viib ja majandust elavdab. Seetõttu võiks eetilist ettevõtlust igati soosida.