Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enim diagnoositi mittemelanoomi ja eesnäärmevähki
Tervise arengu instituudi (TAI) värskete andmete järgi esines Eestis pahaloomulistest kasvajatest kõige sagedamini naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisatud 2013. aasta andmetel esines naha mittemelanoomi 1128, eesnäärmevähi 1056, käär- ja pärasoolevähi 924 ning kopsuvähi 834 esmasjuhtu, edastas TAI koduleht.
Tartu Ülikooli kliinikumi uroloog Mihhail Žarkovski annab ülevaate, mis juhul jäetakse mehed eesnäärmevähiga jälgimisele ja mis juhul kohandatakse aktiivset ravi.
Alates 1991. aastast on Eesti meeste kopsuvähki haigestumine vähenenud keskmiselt 1,5 protsenti aastas, samal ajal kui naiste haigestumus kasvab keskmiselt 1,6 protsenti aastas, selgus Tervise Arengu Instituudis (TAI) valminud uuringust.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.