Konverentsil Meditsiin 2016 esinedes tõi sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht välja, et esmatasandi arengut ei saa vaadata lahus tervishoiuvõrgustikust tervikuna, seda enam, et vananev elanikkond seab tervishoiukorraldusele uued nõudmised.

- Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht
- Foto: Raul Mee
"Kui teeme plaane järgmiseks 15 aastaks, siis muutuv patsiendiprofiil peab kogu aeg silme ees olema," märkis Habicht. Ta selgitas, et pidevalt kasvab inimeste arv, kellel on erinevad kroonilised haigused, mis tähendab seda, et me ei saa enam rääkida kitsalt ühe erialapõhisest lähenemisest. Selliste patsientidega tegelemine eeldab meeskonnatööd, kuhu on kaasatud erinevate erialade spetsialistid: arstid ja õed, aga ka sotsiaaltöötajad ja füsioterapeudid. Inimeste vananemine seab piirangud ka nende liikumisvõimele, mis omakorda tähendab, et kasvab vajadus lihtsalt ligipääsetavate teenuste järele.
Seotud lood
Praeguse seisuga kavatseb esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks Euroopa Liidu toetust taotleda Saare maakonnast kindlalt vaid Kuressaare haigla.
Aastateks 2009–2015 peremeditsiinile seatud eesmärkidele tagasi vaadates tõdes sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juht Triin Habicht, et endiselt on probleem suure hulga perearstide üksikpraksistega.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.