Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 27. jaanuar 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 354,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas ning Tartu- ja Viljandimaal, teatas terviseamet.

Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, aga uusi haigusjuhte tuli möödunud nädalal kõige enam juurde koolilaste hulgas.  

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Laburatoorselt kinnitati 55-A ja 30 B-gripiviirust (nädal varem 17 A ja 7 B). Täpsemalt määratleti kaheksa A-gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (A(H1N1)pdm09). Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 58 protsendini.

A gripiviirus (A(H1N1)pdm09), rahvanimetusega seagripp, on ringluses alates 2009. aastast. Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses. Selle alusel võib prognoosida, et käesoleva hooaja gripi raskusaste ja suremus sarnaneb eelmisele hooajale. Enim on ohustatud väikesed lapsed, vanemaealised ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel ühe komponendina ka gripivastases vaktsiinis, kuid gripi vastu on vaktsineeritud üksnes 1,6 protsenti Eesti elanikkonnast.

Raskekujuline gripp

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 17 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 48 patsienti, neist 21 ehk 43 protsenti vanusrühmas 0-4.

Intensiivravi vajanute ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 6 inimest vanuses 35- 91 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse. Gripi tõttu on surnud üks vanemaealine inimene, kellel oli kaasnevaid haigusi.

Kuidas kaitsta?

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik on tõusuteel, juhib terviseamet elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, kuid püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast on soovitav ka kergete sümptomite korral püsida kodus. Enda haigestumisest tuleks märku anda perearstiule ning tervise halvenemisel tuleks temaga uuesti ühendust võtta. Tähtis on puhkus ja piisav vedeliku tarbimine. Palavikku ja lihasvalu võib ravida tavaliste apteegist saadavate ravimitega. Paranemine võtab aega nädala.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel tuleks konsulteerida viivitamatult perearstiga või kutsuda kiirabi.

Lapse seisund on raske, kui:

- lapsel on hingamisraskused

- lapse nahk on sinakas või hall

- laps ei joo piisavalt

- laps oksendab tugevalt või sageli

- laps ei ärka ega reageeri millelegi

- laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada

- lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Täiskasvanu seisund on raske, kui:

- tal on hingamisraskused

- tal on valu või raskustunne rinnus

- tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek

- tal esineb tugev ja pidev oksendamine

- gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Kuula artiklit

Grippi haigestumine kasvas hüppeliselt