Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulekul on arutelu “Eesti tuberkuloosivabaks – kas saavutatav eesmärk?”
Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsub 24. märtsil kell 11-12.30 kõiki spetsialiste ning teemaga seotud asutusi ja organisatsioone üritusele „Eesti tuberkuloosivabaks – kas saavutatav eesmärk?“, et koos arutada, kuidas saab tuberkuloosiravi korraldust edaspidi arendada.
Ülevaate olukorrast Eestis ja väljakutsetest tuberkuloosiga võitlemisel teeb TAI tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp. Lisaks teeb Aljona Kurbatova narkomaania-ja nakkushaiguste ennetamise osakonnast ülevaate integreeritud ravi vajadustest ja kitsaskohtadest haavatavate gruppide ravis.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) algatusel tähistatakse kogu maailmas 24. märtsil tuberkuloosipäeva. Kuigi tuberkuloosilevikus ja –ravis on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng paremuse suunas, on see endiselt üks enam ohvreid nõudev nakkus maailmas. Probleem on aktuaalne ka Eestis – eelmisel aastal registreeriti meil 215 tuberkuloosijuhtu.
Käesoleva aasta kahe esimese kuuga on Terviseameti andmetel esmasesse tuberkuloosi haigestunud 22 inimest, millest 21 juhul oli tegemist hingamiselundite tuberkuloosiga.
WHO tuberkuloosistrateegia aastateks 2016-2035 alusel on tänavu peatähelepanu tuberkuloosiravis haavatavatel gruppidel. Eesti kontekstis on need eelkõige ravikindlustamata ja töö kaotanud, alkoholi-ja/või narkootikumide sõltuvusega ning langenud immuunsusega inimesed (sh HIV-positiivsed) ja varem kinnipidamiskohtades viibinud inimesed.
Üritusele on oodatud spetsialistid nii sotsiaalministeeriumist, haigekassast, terviseametist, Tallinna linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiu osakonnast, tuberkuloosiraviga tegelevatest raviasutustest jne.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele