Kuula artiklit
22. märts 2016
Kuula artiklit
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Naine, kes suutis teha seda, milleks riik võimeline polnud

Autistika keskuses on hoolealustel lihtne mõista, mida tuleb teha ja mis järjekorras. Pikapeale kujuneb sellest rutiin, mis aitab hirmude ja plahvatusteta elada.
Foto: Linnaleht/Heiko Kruusi
Viimasel poolel tosinal aastal on Eestiski hakatud üsna palju rääkima autistidest, kellega on keeruline toime tulla.

Aspergeri sündroomiga autist võib ju vabalt töötada teaduslaboris või saata korda suuri tegusid IT-s, olles teiste inimeste meelest lihtsalt omamoodi veidrik, kirjutatakse Linnalehes.Kuid teisalt on autiste, kel on sügav vaimne mahajäämus ja kes on võimetud ümbritsevas maailmas toime tulema. Oma mõtete ja tunnete väljendamiseks võivad nad võtta viimases hädas appi raevu ja agressiivsuse, sest muul moel nad lihtsalt ei oska.Väikelaste kohta arvatakse siis, et tegu on jonnihoogudega, millega vanemad ikka kuidagi toime tulevad. Ka erivajadustega laste koolides osatakse juba enam-vähem niisuguste lastega ümber käia, sest sobilik keskkond ja õiged eripedagoogikavõtted aitavad enamikul juhtudel pingeid maandada ja olukorda kontrolli all hoida. Hullus läheb aga lahti siis, kui kooliaeg läbi, sest Eesti sotsiaalsüsteemil pole raskesti mõistetavalt käituvate autistide jaoks mitte midagi pakkuda.

Kuigi seaduse järgi peab riik pakkuma psüühilise erivajadusega inimestele erihooldust, keelduvad sotsiaalasutused plahvatusohtlikke kliente vastu võtmast, sest ei oska või ei viitsi nendega toime tulla. Viimane võimalus selliste inimeste jaoks, kui nad on juba päris hulluks aetud, on kohtuniku otsusega erihooldekodu kinnisesse osakonda paigutamine. See on aga üheotsapilet ning äärmiselt vägivaldne lahendus hoolivas ja armastavas kodus sirgunud puuetega inimeste jaoks.Nii saigi 28-aastase Mardi emast Sirje Nordenist viimse ahastuse sunnil inimene, kes rajas Eestisse esimese päevakeskuse, mille kaudu ta on tõestanud, et ka kõige raskemad autistid on võimalik argimaailmaga sõbraks teha ning nende elule mõte anda.Loe pikemalt Linnalehest. 

Naine, kes suutis teha seda, milleks riik võimeline polnud
Kuula artiklit

Naine, kes suutis teha seda, milleks riik võimeline polnud

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099