Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väiksemad haiglad kukuvad miinusesse
Juulist vähenevad üldhaiglates haigekassa lepingulised mahud ning töös rakendatakse geograafilise kättesaadavuse (GKS) põhimõtteid. Tulevik näib tume.
Haigekassa leiab, et kõiki eriarste ei ole maakonnahaiglates vaja, ning on seetõttu otsustanud teatud erialade rahastamise väikehaiglates järk-järgult lõpetada.
Haigekassa soov juurutada geograafilise kättesaadavuse (GKS) printsiipi muudab maakonnahaiglate elu keeruliseks ja laiemas tähenduses on see suundumus maakonna haiglate edasist tulemuslikku tegevust vaadeldes ohtlik.
Eesti üldhaiglate juhid pöördusid haigekassa, riigikogu sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalministeeriumi poole, tuues välja, et nad ei saa nõustuda haigekassa uute ametlike 2016. aasta ravi rahastamise lepingupakkumiste muudatuste sisu ja argumentatsiooniga.
Võrgustuva haiglamaastiku kontekstis on viimase aasta jooksul räägitud palju geograafilisest kättesaadavusest (GKS). Teoorias peaks selle rakendamine aitama tagada arstiabi ühtlast kvaliteeti kõikjal, kuid siiski on see väljend tekitanud väikestes üldhaiglates vastuseisu ning arusaamatust.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.