Kõige rohkem suhkruhaigeid lapsi on Soomes

Praegu põeb maailmas suhkruhaigust ligikaudu 250 miljonit inimest ja prognoosi kohaselt kasvab see arv 2025. aastaks üle 300 miljoni. Arvutuste kohaselt suureneb suhkruhaigete arv 2030. aastaks kõige enam Lähis-Idas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Hinnanguliselt kasvab suhkrutõvesse haigestumine Euroopas 30 protsenti ja mujal ligikaudu 50 protsenti. Tänase diabeedipäeva puhul korraldatud Tallinna kiirabi koolitusel räägiti laste ja täiskasvanute suhkruhaigustest, selle avastamisest ja ravivõimalustest. 

Tähelepanu väärib, et juba pikka aega ei ole diabeet ehk suhkrutõbi enam vanemate inimeste haigus. Üha enam diagnoositakse ka pärilikku ja vastsündinute diabeeti, mis saab alguse esimesel kuuel elukuul. Tallinna lastehaigla endokrinoloog Kaire Heilmani sõnul neist harvemini esinevatest diabeedi tüüpidest tavaliselt kuigi palju ei räägita, kuid neid on diagnoositud ka Eestis.

Kui enamik täiskasvanuid põeb teist tüüpi diabeeti, siis laste seas on Euroopas eelkõige levinud esimest tüüpi suhkrutõbi. Maailmas esineb esimest tüüpi diabeeti kõige enam Skandinaaviamaade lastel, kus seda põeb ligikaudu 30–60 last 100 000-st. Terves maailmas kõige suurem haigestumine laste esimest tüüpi diabeeti on Soomes, kus seda haigust põeb 57,6 last 100 000-st. Järgnevad Rootsi (43,1 last 100 000-st), Saudi-Araabia (31,3 last 100 000-st), Norra (27,9 last 100 000-st)  ja Ühendkuningriik (24,5 last 100 000-st). Üha enam lapsi jääb suhkurtõppe ka mujal. Näiteks Poolas ja Armeenias tõusis haigestumine esimesse tüüpi diabeeti 1989.–2008. aastal kolm korda.

Eestis on esimest diabeeti põdevate laste kohta andmed olemas 1983. aastast. Kuni 1990. aastani haigestus aastas ligikaudu kümme last 100 000 lapse kohta, praegu on see arv kasvanud kolm korda. Kõige enam haigestub igal aastal 10–15-aastasi lapsi.  Kõige suuremad muudatused alla viieaastaste seas, kes jäävad suhkruhaigusesse kuus korda enam kui 1983. aastal.

Edasi loe Postimees Tervisest