Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis on lastehalvatuse vastu vaksineeritud 93,2% lastest
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab poliomüeliidiviiruste leviku vältimiseks riigis vaktsineerida vähemalt 95% lastest. Eestis oli 2015. aastal ühe aasta vanustest lastest vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu 93,2 %.
Lastehalvatust aitab vältida vaktsineerimine.
Foto: Erik Prozes/ÄP
Lastehalvatustõbi on suure ohtlikkusega nakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab raskekujulisi jäsemete halvatusi ning 5-10% juhtudest lõpeb haigus surmaga hingamislihaste halvatuse tõttu. Poliomüeliidiviirused levivad toidu ja joogiveega ning haige levitab neid roojaga. Nakatuda võivad kõigis vanuses immuunkaitseta inimesed, kirjutas terviseameti nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Täna tervishoiumuuseumis Ravimitootjate Liidu korraldatud immuniseerimise nädala raames vaktsineerimisteemalise avalikul ümarlaual „Miks me peame vaktsineerima?“ ütles ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja Ott Laius, et kõige suur intriigi vaktsiinide puhul on nende kõrvaltoimed.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.