Eesti Kirurgide Assotsiatsioon ning Eesti Taastusarstide Selts korraldavad homme esimese ühiskonverentsi amputatsiooniga patsiendi ravi valdkonnas. Konverentsi eesmärgiks on arutada võimalusi, kuidas parandada ravi, pöörata enam tähelepanu ravi terviklikkusele ja koostööle selles pikas ravi/taastusravi protsessis.

- Üks konverentsi korraldajatest, doktor Jüri Teras.
- Foto: Andres Haabu/ÄP
Eestis teostatakse umbkaudu 500 esmast alajäsemete amputeerimist aastas. Amputeeritud jalaga patsienti ja teda ravivaid meedikuid meedikuid ootab ees pikk tee, et jõuda maksimaalse paranemiseni alustades haava/ köndi probleemidest jätkates jalgade ja kogu keha jõu, funktsioonide ning kõnnivõime taastamise ja psühholoogilise tasakaalu saavutamisega. Sellise patsiendi ravi nõuab väga palju pühendumist ja on nüansside tõttu sageli tõeliseks väljakutseks paljudele meedikutele.
Kahe seltsi esimene ühine konverents on korraldatud eesmärgiga parandada ravi, pöörata enam tähelepanu ravi terviklikkusele ja koostööle selles pikas ravi/taastusravi protsessis. Ravitöö ja koostöö optimeerimiseks ning haige maksimaalseks paranemiseks oleks abiks ravijuhis. Praeguseni ei ole haigekassa aktsepteerinud Eesti amputatsiooni ravijuhise koostamist vaatamata erialaseltside seltside korduvatele taotlustele.
Konverents hõlmab amputandi ravi operatsioonieelsest ajast proteesiga kõnni saavutamiseni. Konverentsi toel soovime parandada amputantide ravitulemust ja edendada kaasaegseid ravivõimalusi Eestis. Loodame, et tulevikus sünnib ja ravitegevust hõlbustav ravijuhis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Amputatsiooniga patsiendi taastusravi konverents toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis (Sütiste tee 21, Tallinn) 21. aprill kell 12.30-18.00.
Konverentsile oodatakse väga mitmed erialaspetsialiste (kirurge, taastusarste, perearste, füsioterapeute, proteesimeistreid jt). Konverentsil osaleb ka amputatsiooniga patsient.
Konverentsikava on leitav
siit.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.