Ravimiamet tähistab 25. aastapäeva täna Kumus toimuva konverentsiga „Ravimid – kes teab...“, kus antakse ülevaade ravimivaldkonna arengutest ja väljakutsetest Eestis.

- Ravimiameti juht Kristin Raudsepp.
- Foto: Veiko Tõkman / ÄP
Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, milline teave ravimite kohta on olemas ja kättesaadav, millist teavet usaldada, millist teavet vajaksid patsiendid, arstid ja apteekrid, kellelt ja kuidas see võiks huvilisteni jõuda ning kuidas saavad teabe levikule kaasa aidata erinevad IT lahendused.. sellest, millised tegurid soodustavad ja millised takistavad toimivat ravimijärelevalvet. Euroopa Liidu Ravimiameti inimravimite komitee juhataja Tomas Salmonson teeb ülevaate, kuidas ravimijärelevalve võimalused saavad olla toeks nii ravimiarendajale, arstile kui patsiendile.
„Eesti Ravimiamet on üks väiksemaid Euroopa Liidus, aga meil on 25 aastaga kogunenud väga hea erialane kompetents ravimite omaduste hindamise alal ning ka arusaamine, kuidas väikese riigi piiratud ressursi tingimustes tõhusat ravimijärelevalvet teha,“ ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp
Konverentsil räägib Ravimiameti üks loojatest, praegu Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) töötav Lembit Rägo
Konverentsi teine pool on pühendatud ravimiteabe erinevatele aspektidele - näiteks räägitakse e-lahendustest ja patsiendi ootustest ravimiinfole. Päeva lõpetab diskussioon, kus nii tervishoiukorraldajad kui arstid arutlevad selle üle, milline ravimiinfo võiks osapooltele tulevikus kasulik olla.
Konverentsi kava on leitav
siit.
Seotud lood
Viimast nädalat WHO ametnikuna esinenud ja esimene ravimiameti peadirektor Lembit Rägo arutles neljapäevasel ravimiameti konverentsil ravimitest globaalselt.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.