Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervisekeskused ei pruugi maapiirkondi päästa
Sotsiaalministeeriumi esindaja Triin Habichti sõnul on üha raskem leida maapiirkondadesse arste juba praegu, tervisekeskuste tööle hakkamisega ei ole aga kindlat plaani, kuidas seda olukorda parandada.
Eelkõige loodab sotsiaalministeerium selle peale, et kui tervisekeskustes mitme perearsti suurenenud meeskonnad tööle hakkavad, leitakse võimalus, kuidas maapiirkondades avada ajutiselt lahti olevad arstiabi punktid, vahendab ERR uudisteportaal.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 9. maiga lõppenud taotlusvoorus kokku 59 investeeringutaotlust ning kõik need vastasid tehnilistele tingimustele ja suunatakse edasi hindamisele.
Sotsiaalministeerium sai Ida-Virumaalt tervisekeskuste rajamise esimeses taotlusvoorus kaheksa investeeringuprojekti, millega on kaetud veidi üle poole perearstinimistutest.
Eesti Perearstide Selts (EPS) seisab jätkusuutliku ja kvaliteetse esmatasandi teenuse eest. Kahjuks peegeldab äsja lõppenud tervisekeskuste projekti esmase taotlusvooru tulemus seda, et kui sisuline teenuste mudel puudub, siis jäävad soovitud investeeringud täitmata.
Üle poole ehk 437 perearstinimistut 799-st on kaetud esmatasandi tervisekeskuste investeeringutaotlustega ning taotlusvoor on hinnatud õnnestunuks, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimunud pressikonverentsil.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.