Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähest magamist peetakse nüüdisajal järjest enam levivaks terviseriskiks. Et paljud inimesed seda ei tea, jäävad unehäired vajaliku tähelepanuta, hoolimata sellest, et suurt osa neist saab tulemuslikult ravida.
OECD hinnangul kaob vaimse tervise rikete tõttu nii otseste kui kaudsete kuludena kuni 4 protsenti SKTst ja Eestis oli see kahjusumma möödunud aastal ligikaudu 800 miljonit eurot.
Ehkki depressioon on ligi 50% ulatuses geneetilise taustaga, sõltub suuresti kasvu- ja elu keskkonnast, mil määral see kogu elutegevust mõjutada võiv raske haigus avaldub.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.