Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Psühholoog: vaimsesse tervisesse 2% SKTst
OECD hinnangul kaob vaimse tervise rikete tõttu nii otseste kui kaudsete kuludena kuni 4 protsenti SKTst ja Eestis oli see kahjusumma möödunud aastal ligikaudu 800 miljonit eurot.
"Mis oleks, kui püüaks selles vallas midagi ära teha – panustaks näiteks vaimse tervise alalhoidmisse riigikaitse kombel 2 protsenti SKTst," kirjutab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ERRi uudisteportaalis.
Seotud lood
Igal aastal jõuab psühhiaatrite juurde üha enam inimesi, kuid paraku on psühhiaatrid ülekoormatud ja ennetustöö pole veel süsteemseks muutunud. Samuti on psühiaatreid liiga vähe.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi üks prioriteete on, et Eestis maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) annab vaimse tervise valdkonnale aastaks 2030 üsna pessimistliku prognoosi: depressioon muutub haiguste seas esimeseks haiguskoormuse põhjustajaks kogu maailmas.
Inimeste jaoks, kellel esineb hooajaline depressioon, võib talv kaasa tuua midagi märksa enamat peale jäiste tuuleiilide ja lume – see võib põhjustada lootusetust ja stressi. Hiljutise uuringu kohaselt kannatavad naised selle all rohkem kui mehed.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele