3. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi siberi katku külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt relvana, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast. Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust. Esimesed kirjalikud viited inimeste nakatumisele pärinevad 13. sajandist e.m.a, vahendab ERR Novaator.