Eelmisel nädalal haigestus Venemaal Jamali poolsaarel vähemalt kaheksa inimest siberi katku. Seni on antraks nõudnud ühe inimelu. Haiguspuhangu saab ekspertide hinnangul kirjutada tõenäoliselt igikeltsa sulamisele.

- Antraksi spoorid.
- Foto: wikimedia.org
Kuigi siberi katku külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt relvana, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast. Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust. Esimesed kirjalikud viited inimeste nakatumisele pärinevad 13. sajandist e.m.a, vahendab ERR Novaator.
Seotud lood
Siberi katku levik on märk ammu unustatud bakteri uuest tulemisest.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.