Foto: Tartu TAK

Tartus asuv Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Tarkvara TAK) on välja töötanud kliinilise otsusetoe süsteemi prototüübi, mis aitaks perearstidel paremini jälgida II tüüpi diabeeti põdevaid patsiente.

Projektijuht Sulev Reisbergi sõnul tuvastab otsusetoe prototüüp digiloos olevate dokumentide ning haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsi poolt kirjeldatud II tüüpi diabeetiku jälgimise kvaliteediindikaatorite põhjal, milliseid analüüse ja mis ajal patsiendile on tehtud. Vastavalt saadud tulemustele kuvatakse perearstile terviklik ülevaade patsiendi ravist ning soovitused edasiste tegevuste kohta.

Läbirääkimised on pooleli
Reisbergi sõnul seisneb lahenduse unikaalsus selles, et arstil ei ole tarvis eraldi patsiendi andmeid patsiendi ajaloost otsida ega täiendavaid lahtreid täita.

Tarkvara TAK ise meditsiiniteenuste pakkuja pole ning seetõttu on alustatud sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi, et otsusetugi saaks liikuda prototüübi staatusest valmisproduktini ning seda saaks rakendada ka digiloos.
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo ütles, et terviseseisundi kiire ülevaate kuvad, mida Tarkvara TAK on II tüüpi diabeedi näitel arendanud, on väga hea viis, kuidas infotehnoloogia saab kiirendada arsti tööd. “Ka e-tervise strateegia rakenduskavas on järgmisest aastast planeeritud tegeleda terviseseisundi kiirkuvade arenduse ja laiema kasutuselevõtuga, hõlmates ka teisi kroonilisi haigeid,” lisas ta. 

Tarkvara TAKiga koostööst on huvitatud lisaks PERH, kliinikum ja mõned erafirmad. Kuna Tarkvara TAK teeb koostööd ka geenivaramuga, plaanitakse tulevikus terviseülevaate koostamisel arvesse võtta ka geeniandmeid. “Hiljuti avaldasid geenivaramu teadlased artikli, kuidas umbes 1000 geenimarkeri põhjal saab hinnata diabeediriski neil inimestel, kel veel diabeeti ei ole tekkinud,” tõi Reisberg ühe näite.

Perearst: otsusetugi on vajalik
Tartu Medicumi perearsti ning projekti assistendi Tarmo Looguse sõnul on otsusetoe peamine eesmärk muuta e-tervises olev info arstide jaoks struktureeritumaks. “Praegu on lugu selline, et kui patsient käib erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures, kogutakse andmeid, tehakse uuringuid ja kokkuvõttes on patsiendi kohta hästi palju struktureerimata infot,” rääkis Loogus. Kui aga patsient läheb teises etapis mõne teise (eri)arsti juurde, siis konsulteeriv arst peab alustuseks selle andmemahu kõik läbi töötama. “Selleks, et arst saaks rohkem keskenduda patsiendile, võiks see info olla ühe pildina arsti töölaual,” tutvustas Loogus prototüübi ideed.
Tema sõnul näitaks otsusetugi arstile ideaalis ka terviseandmetel tuginevat dünaamikat, mille põhjal saab näiteks otsustada, kas määratud ravi on efektiivne.

Kui prototüüp II tüüpi diabeediga õnnestub, ollakse Looguse sõnul valmis sama prototüüpi kohandama ka teistele krooniliste haiguste jälgimisele põhinevaks.