Foto: Andras Kralla/ÄP

Kuigi Eestis on 1000 elaniku kohta rohkem hambaarste kui enamikes teistes Euroopa riikides, vajaksid siinsed hinnatud hambaravikliinikud siiski veelgi enam spetsialiste, et võimaldada patsientidele hea kvaliteediga kiiremini kättesaadavat raviteenust.

Hambaravikliiniku Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige tõi esile, et kuigi Eesti hambaarstide koolitustase on heal järjel, siis on erialaspetsialiste siiski keeruline leida. “Hambaravi spetsialistide puudust küll veel sektoris ei ole, kuid spetsialiseerunud arste ning assistente on siiski keeruline leida – üheks põhjuseks võib olla see, et paljud kogenud arstid on asunud tööle naaberriikidesse, teisalt see, et uus hambaarstide põlvkond pole jõudnud veel spetsialiseerumiseni,” tõi Kiige esile.

“Loomulikult on hinnatud ka laia kogemusega hambaarstid, kes teostavad igapäevaselt hambaravi, kuid suurenenud on nõudlus pikema praktilise kogemuse ning spetsiifilisema raviteenuse oskusega spetsialistide vastu, kes keskenduksid ortontiale, juureravile, proteedikale ja kirurgiale,” tõi Kiige esile, lisades, et erialase spetsialiseerumise kõrval sama tähtis on ka uute tehnoloogiatega kursisolek ja valmisolek neid uuendusi kasutusele võtta. “Näiteks USA, UK ja Saksamaa praktikad näitavad, et hambaravi on võimalik viia hoopis mugavamale, kuid kõrgema efektiivsusega tasemele, mis on ühtaegu patsiendisõbralikum, teisalt kiirem ja tehniliselt kvaliteetsem – küsimus on veel vaid selles, kuidas Eesti arstid ja kliinikud neid nutikaid tehnoloogiaid ja ravivõimalusi patsientide heaoluks rakendada suudavad,” selgitas Kiige.

Küsimusele, kas kliinikud ei võiks uusi tehnoloogiaid ja spetsialiste ise välja koolitada, vastas Kiige, et hambaraviasutuste üks ülesanne ongi oma töötajaskonna järjepidev arendamine, et teenuste kvaliteet kasvaks koos tänapäevaste võimalustega – teisalt on tarvis ka baaskogemusi ja arstide, assistentide oma initsiatiivi, et nutikad süsteemid senistesse raviprotseduuridesse integreerida.

“Eesti hambaarstide õppesüsteem on küll tugev, kuid kahjuks on iga-aastaselt tööturule jõudvate uute noorte arstide arv madal, jäädes paarikümne spetsialisti piiresse. Keerulisem on olukord aga arstide assistentidega, kelleks Eestis praegu õppida polegi võimalik, mistõttu toimub õpe kliinikutes koha peal,” nentis Kiige, lisades, et hea baas hambaarsti assistendiks asumiseks on näiteks medõdedel ja üldravi-arstide õdedel, kuid samas hambaravi spetsiifika vajab kindlasti põhjalikku juurde õppimist ja huvi.

Koolipingist hambaravieksperdiks

Tartu Ülikoolis viimasel kursusel hambaarstiks õppiv Rita Aedla sõnas, et ka noored hambaarstid näevad tööturule sisenedes, et lihtsam on tööle asuda suurde polikliinikusse kui väiksemasse hambaravikliinikusse, kus samas arsti arengule ehk rohkem aega suudetaks panustada ja kus ka samas tehnilised tingimused ehk kiiremini arenevad kui kliinikumides.

“Samas noored hambaarstid käivad kõik juba viimase aasta õpingute kõrvalt ka tööl, et kiiremini kogemusi saada ning patsientide raviga kursis olla,” nentis Aedla, lisades, et esimeste tööaastate puhul oleks tema hinnangul oluline saada ülevaade ja kogemus erinevatest ravivaldkondadest – sellistest võimalustest jääb samas suurtes kliinikumides ja ka väikelinnade kliinikutes vahel väheks.

Ometigi pole noore arsti sõnul ühelgi tema kursusekaaslasel praktika või töökoha leidmisega probleeme olnud.

Paariaastase hambaarsti töökogemusega Tuuli Juurmaa kinnitas Aedla sõnu, kuid rõhutas, et näiteks Tallinnasse ja Tartusse on päris raske tööd leida, kuna seal on ülejäänud Eestiga võrreldes hambaarste tunduvalt rohkem ning meenutas, et nii mõnedki tartlastest hambaarstitudengid sõitsid maapiirkondadesse või teistesse linnadesse praktikale või tööle. Neiu ise leidis praktikakoha Haapsalusse ning töötab seal tänaseni. Juurmaa nentis, et nii praktika kui esimese töökoha puhul on oluline, et noortel arstidel oleks ümber toetav meeskond ja kolleegid, kellel oleks aega juhendada ning keerulisematesse raviprotsessidesse ka uusi arste kogemuse saamiseks kaasata.

Eesti ettevõtlusauhindade 2015. aasta “Aasta Uuendaja” nominendiks olnud Sakala Hambaravi tegevjuht sõnas, et noorte arstide initsiatiivikus juba õpingute kõrvalt tööd teha on igati tervitatav, kuid soovitas arstidel nende esimeste tööaastate puhul võimalusel saada kogemusi erinevatest ravivaldkondadest, sest spetsialiseerumine looks neile tööturul olulisi konkurentsieeliseid. “Mida kiiremini ja põhjalikumalt hambaravieksperdid n-ö oma koha leiavad, seda lihtsam on neil kindlasti ka meelepärasem töökoht leida,” leidis Kiige.