Autorid: Meditsiiniuudised , Meditsiiniuudised, mu.ee • 8. detsember 2016

Ainult tellijatele

Kuigi Eestis on 1000 elaniku kohta rohkem hambaarste kui enamikes teistes Euroopa riikides, vajaksid siinsed hinnatud hambaravikliinikud siiski veelgi enam spetsialiste, et võimaldada patsientidele hea kvaliteediga kiiremini kättesaadavat raviteenust.

Hambaravikliiniku Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige tõi esile, et kuigi Eesti hambaarstide koolitustase on heal järjel, siis on erialaspetsialiste siiski keeruline leida. “Hambaravi spetsialistide puudust küll veel sektoris ei ole, kuid spetsialiseerunud arste ning assistente on siiski keeruline leida – üheks põhjuseks võib olla see, et paljud kogenud arstid on asunud tööle naaberriikidesse, teisalt see, et uus hambaarstide põlvkond pole jõudnud veel spetsialiseerumiseni,” tõi Kiige esile. sõnas, et ka noored hambaarstid näevad tööturule sisenedes, et lihtsam on tööle asuda suurde polikliinikusse kui väiksemasse hambaravikliinikusse, kus samas arsti arengule ehk rohkem aega suudetaks panustada ja kus ka samas tehnilised tingimused ehk kiiremini arenevad kui kliinikumides. kinnitas Aedla sõnu, kuid rõhutas, et näiteks Tallinnasse ja Tartusse on päris raske tööd leida, kuna seal on ülejäänud Eestiga võrreldes hambaarste tunduvalt rohkem ning meenutas, et nii mõnedki tartlastest hambaarstitudengid sõitsid maapiirkondadesse või teistesse linnadesse praktikale või tööle. Neiu ise leidis praktikakoha Haapsalusse ning töötab seal tänaseni. Juurmaa nentis, et nii praktika kui esimese töökoha puhul on oluline, et noortel arstidel oleks ümber toetav meeskond ja kolleegid, kellel oleks aega juhendada ning keerulisematesse raviprotsessidesse ka uusi arste kogemuse saamiseks kaasata.