Paluste: Keila hooldushaigla päästaks paindlikus
Eelmise nädala ETV saade Pealtnägija võttis vaatluse alla Keila hooldushaigla, mille juht Anders Tsahkna väitis, et kui eurotoetuste eest renoveeritud haigla piisavalt suures mahus haigekassa lepingut ei saa, siis lähevad nad lähima poole aasta pärast pankrotti.
Meditsiiniuudiste küsimustele vastas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Mille alusel Anders Tsahkna arvestas, et ta saab Keilasse lepingumahtu umbes poole rohkem kui tänavu antakse (sain aru, et saab 1,6 mln, kuid vaja oleks 3,2 mln eurot). Kas olete näinud mingeid pabereid, kus seda lubatakse?
Riik ei ole selliseid lubadusi andnud. ERF toetuse taotlemiseks koostasid kõik taotlejad finantsanalüüsi haigekassa pikaajalise eelarveprognoosi alusel ning esitatud finantsanalüüsi hinnati toetuse andmise otsuste tegemisel. Lisaks finantsanalüüsile esitasid kõik ERF toetuse taotlejad ka riskianalüüsi koos riske maandavate meetmete kirjeldusega, mis koos finantsanalüüsiga andsid riigile kindluse, et tegemist on toetust väärivate jätkusuutlike teenuseosutajatega, kes suudavad selle vastutuse võtta ja vajadusel ka äririske juhtida.
Mis tähendab ikkagi see paindlikkus: kas ta tohib siis osa õendus-hoolduskohti muuta tasuliseks hooldekodu kohtadeks? Kui suures ulatuses?
ERF toetusega rahastatud taristu kasutamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri vastavast määrusest („Meetme „Õendus-ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ toetuse andmise ja toetuse kasutamise seire tingimused ja kord“). Määruses on välja toodud, et toetuse andmise eesmärk on parandada õendus-ja hooldusteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Seega kõikide selle eesmärgi täitmisele suunatud teenuste osutamisel, sh nii tasuliste kui ka omavahel kombineeritud integreeritud teenustena on tegemist investeeringu tulemusena ehitatud taristu eesmärgipärase kasutamisega. Oleme taolist paindlikkust soovitanud sõltumata algsetes projektides olnud voodifondi jaotusest ka teistele ERF toetust saanud partneritele, võttes arvesse, et kõikide toetuse taotlejate puhul hinnati investeeringute kavasse nimetamise kaalumisel muude kriteeriumite hulgas ka õendus- ja hooldusteenuste enamat omavahelist seostamist.
Mis ikkagi saab, kui ta asutus tõesti pankrotti läheb ja peab eurotoetuse tagasi maksma, kuid tema firma pole võimeline. Siis maksab riik?
Lähtuvalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-st 26 võib rakendusüksus (Sotsiaalministeerium) nõuda toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Samas ei pea rakendusasutus toetust tagasi nõudma, kui nt pankrotimenetluse käigus omandab toetuse abil ehitatud taristu uus omanik, kes võtab üle ka toetusest tulenevad kohustused.
Kui palju sinna euroraha panustati? Toetuse suurus oli 3 880 893 eurot.
Mis oleks Teie meelest selle olukorra lahenduseks? Paindlikum õendus- ja hooldusteenuste osutamine koos nende omavahelise kombineerimisega.
