Tervishoiuvaldkonna uue kollektiivleppe osapooled kohtusid 23. veebruaril sotsiaalministeeriumis asekantsler Maris Jessega, et arutada kollektiivlepingu lisaks planeeritavat ühisdeklaratsiooni teksti.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa sõnul arutati 23. veebruari kohtumisel, kuidas oleks võimalik tekitada ühisdeklaratsioon, millele kõik osapooled oleksid valmis kollektiivlepingu sõlmimiseks alla kirjutama. „Praegu oli seal punkte, mille suhtes olid kõik ühel arvamusel ja oli ka selliseid, mille tarvis peavad nüüd osapooled järgmiseks nädalaks omad ettepanekud tegema,“ selgitas Rehemaa. Punktid, mis erimeelsusi tekitasid, puudutasid eriarstiabi olukorra parandamist.
Seotud lood
Haiglate liidu juht ja haigekassa nõukogu liige Urmas Sule ütles, et haigekassa nõukogu poolt täna tehtud otsus motiveerib osapooli kokku saama ja tegema pingutusi selle nimel, et jõuda reaalse kollektiivleppeni.
Tervishoiutöötajate streigiotsus sõltub sellest, milliseid lahendusi pakub töö- ja terviseminister märtsis.
Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu jaoks plaanitud 23,6 miljoni euro saatust tänasel istungil ei otsustanud, ilmselt tehakse otsus kuu pärast järgmisel istungil.
Majandusanalüütik Peeter Tammistu arutleb, miks arstide ja tervishoiu korraldajate vaheline suhtlus on rappa jooksnud ja miks osapooled teineteise vaateid ei jaga.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.