Ernits: hooldustöötaja amet tuleb atraktiivsemaks muuta
OSKA raporti järgi vajavad lähema kümne aasta jooksul asendamist pooled aastal 2015 hooldustöötajana töötanutest – osa neist vajab vahetamist vanuse tõttu ja osa selle tõttu, et siirduvad valdkonnast välja või teistele kutsealadele.
Eile kohtusid riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhtkonnaga, et arutada hooldustöötajate tänast olukorda ja võimalusi hooldustöötajate arvu suurendamiseks.
„Vananev rahvastik vajab üha rohkem hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, mistõttu on nendes eluvaldkondades vaja järjest enam töötajaid. Paraku on sotsiaalhoolekandes ja tervishoius mitmeid emotsionaalselt ja füüsiliselt keerukaid töid, mis ei ole piisavalt tasustatud ja üheks selliseks on hooldustöötaja amet,“ rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.
„Selleks, et tulevikus tagada piisav arv kvalifitseeritud hooldustöötajaid on tarvis välja töötada ja rakendada plaan töötasu suurendamiseks ning panustada hooldustöötaja ameti atraktiivsemaks muutmisesse,“ rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
„Kvalifitseeritud hooldustöötajate osakaalu suurenemine tähendab, et teised tervishoiuspetsialistid ei pea neid nii palju juhendama. Samuti on võimalik suurendada kvalifitseeritud hooldustöötajate tööülesannete hulka ja vastutuse ulatust,“ selgitas Ernits.
Kui hooldustöötaja tasemeõppes jätkatakse senise lõpetajate arvuga, omandab perioodil 2017–2025 hooldustöötaja kvalifikatsiooni orienteeruvalt 1750 inimest. Oluline osa neist siirdub tõenäoliselt tööle sotsiaalhoolekandesse.
Tervishoiu valdkond saab arvestada perioodil 2017–2025 1140 kvalifikatsioonini jõudva hooldustöötajaga, kuid enamik kvalifikatsiooni omandajaist juba töötab tervishoiusüsteemis, olles enamasti sisenenud süsteemi kvalifikatsioonita hooldustöötajana.
