Foto: publicdomainpictures.net

Rahvusvaheline ravimifirma, mida Euroopa Komisjon kahtlustab turul monopoolse seisundi kuritarvitamises, on pannud sundseisu ka Eesti, pannes meid leppima mõne vähiravimi ülisuure hinnatõusuga. Viie preparaadi hind kasvab 400-1100 protsenti.

Viie ravimi kallinemise tõttu kasvavad haigekassa kulutused 50 000–60 000 eurot aastas. Õnneks vajab selliseid ravimeid piiratud hulk patsiente, kuid juhtum on õpetlik ja muret tekitav.

Mais algatas Euroopa Komisjon oma ajaloo esimese uurimise ravimifirma suhtes, mida kahtlustatakse ELi monopolidevastase seaduse rikkumises. Lõuna-Aafrika Vabariigi ravimitootja Aspen Pharmacare tõstis 5 vähivastase ravimi hinda kogu Euroopas sadade protsentide võrra.

The Timesi andmeil tõusis näiteks Suurbritannias 2013. aastal neist ühe ravimi hind 5,20 naelalt 65,22 naelale (hinnatõus üle 1100%).
Aastal 2014 kavandas Aspen Hispaanias 4000protsendilist hinnatõusu. 2014. aastal tõusid Itaalias mõne “mitteasendatava ravimi” hinnad 1500%. Oktoobris 2016 mõistis Itaalia konkurentsiamet Aspenile turupositsiooni kuritarvitamise eest suure trahvi. Eelmise aasta lõpus oli ka Eesti sunnitud nõustuma ravimitootja ettekirjutatud tingimustega. Sellest aastast on hinnad tõusnud 400-1100%.

Eesti nõustus hinnatõusuga, kuigi sotsiaalministeerium jagab Euroopa Komisjoni kahtlustusi selles, et Aspen võib olla rikkunud õiglase hinnakujunduse põhimõtteid.

Ministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Katrin Pudersell lisas, et ministeerium hakkab jälgima uurimise käiku. Euroopa Komisjon kavatseb välja selgitada, kas Aspen on ülemäära kõrgeid hindu määrates rikkunud Euroopa konkurentsiseadusi. “Kui ravimi hind tõuseb äkki mõnesaja protsendi võrra, tuleb komisjonil pöörata sellele tähelepanu,” selgitas oma seisukohta Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Eestil ei olnud valikut

Ravimitarnijatega läbirääkimisi pidava sotsiaalministeeriumi ülesanne on tagada kohalikele hulgimüüjatele stabiilsed ja mitte liiga kõrged hinnad. Sellekohased läbirääkimised ei puuduta kõiki ravimeid, vaid üksnes neid, mille hinna kompenseerib haigekassa ja millel puuduvad turul alternatiivid.

Nagu rääkis Aspeni Poola esindajatega peetud läbirääkimistel osalenud Pudersell, teatas firma 2016. aasta aprillis kavatsusest muuta preparaatide Puri-Nethol, Alkeran, Leukeran, Lanvis ka Myleran hindu.

Nimetatud ravimeid kasutatakse pahaloomuliste vereloomehaigustega patsientide ravimiseks, ja neil ei ole ei analooge või alternatiive. Läbirääkimised algasid 2016. aasta teisel poolel.

Selleks hetkeks oli ministeerium juba teadlik nii Itaalia kohtu süüdimõistvast otsusest kui ka Euroopa Komisjoni kavandatavast uurimisest, kuid ei saanud hinnaläbirääkimisi edasi lükata: eelmiste kokkulepete kehtivusaeg lõppes aasta lõpus. Uue lepinguta aga ei oleks vähihaigeid olnud enam millegagi ravida.

“Erialaspetsialistide hinnangul on neil ravimitel patsientide raviskeemides oma kindel ja oluline koht ning alternatiivsed raviviisid puuduvad,” selgitas Pudersell.Pealegi nähtub ministeeriumi käsutuses olevatest andmetest, et kõigis teistes ELi riikides on nende preparaatide hind veelgi kõrgem, mistõttu Eesti poolel ei olnud kaalukaid vastuargumente. Lõpuks, pärast korduvaid läbirääkimisi ja üksikasjalikke arutelusid ravimikomisjonis, olid ministeeriumi esindajad sunnitud nõustuma 5- kuni 12kordse hinnatõusuga, sõltuvalt preparaadist.

Pudersell rõhutas, et Eesti üritas saavutada tarnijalt kasvõi mingeid järeleandmisi. Kokkuvõttes õnnestus sundida firmat alandama kahe teise, arutlusel olevasse portfooliosse mittekuuluva ravimi hinda. Samas tunnistas Pudersell, et haigekassa kulutused sellega eriti ei vähenenud.
Kuna tarnija nõuab, et lepingu tingimused oleksid konfidentsiaalsed, ei saa ministeerium nimetada hindu, millega ravimid nüüd hulgimüüjateni jõuavad. Ravimite lõpphind kujuneb hulgihinnast, juurdehindlusest ja käibemaksust. Eesti apteekides on need ravimid esialgu saadaval veel vana hinnaga (vt tabelit) ja võib eeldada, et hulgimüüjad ei ole vanu varusid veel ära müünud.

Õhkõrn piir šantaažini

Euroopa Komisjoni teatel on nende käsutuses info, mille kohaselt tootja on mõnes riigis ähvardanud ravimite tarnimise lõpetada, üritades sundida riike sellega uusi hindu aktsepteerima. On teada, et kui Eesti ei oleks uute hindadega nõustunud, oleks ravimite tarnimine katkestatud.

Pudersell ei leia, et talle oleks läbirääkimiste ajal surve avaldatud, kuid tunnistab, et see ei muuda olukorda: “Ma ei saa otseselt öelda, et olen survet tundnud. Põhimõtteliselt esineb sarnastel juhtudel muidugi olukord, et tootja teiselt poolt lauda ütleb, et tal ei ole võimalik selle hinnaga enam turustada.”

Selle, kas niisugustelt positsioonidelt toimuvate läbirääkimiste puhul on tegemist šantaaži või läbirääkimiste normaalse strateegiaga, selgitab välja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toimimise lepingu §i 102 kohaselt hõlmab mõiste ‘turgu valitseva seisundi kuritarvitamine’ lisaks ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude tehingutingimuste otsesele või kaudsele kehtestamisele ka toodangu ja turgude piiramist tarbijate kahjuks.

Mai alguses tunnistas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, vastates riigikogu saadiku Viktoria Ladõnskaja arupärimisele ravimite kompenseerimise kohta, et Eesti riik on ravimitootjatega peetavates läbirääkimistes nõrgemal positsioonil: “... tihti ei ole riik, vähemasti meie riik, sellistel läbirääkimistel kõige tugevam osapool.”

Ossinovski nimetas ebanormaalseks olukorda, kui riik on ravimifirmadega läbi rääkides sunnitud kirjutama alla punktile, mis keelab hindade avalikustamise. Ta tunnistas, et on selliseid kokkuleppeid ka ise allkirjastanud ja et leping Aspeniga on üks neist. “Aga niimoodi see turg täna toimib,” tõdes minister.

Inimesed õnneks ei kannata

Õnneks ei puuduta hinnatõus otseselt Eesti leukeemiahaigeid. Viiest preparaadist neli on soodustusega ravimite nimekirjas, mille maksumuse hüvitab täies ulatuses riik.

Patsiendid maksavad ravimi hinnast sõltumata sümboolse 1,27 eurot. Kogu loos on peamine kannataja haigekassa, see tähendab maksumaksjad.
Katrin Puderselli sõnul läks ministeerium hindade tõstmise teed, sest vastasel juhul oleks tulnud need ravimid ravikindlustuse süsteemist välja arvata.

Patsientidele oleks jäänud endiselt võimalus taotleda erandkorras ravimi hinna hüvitamist, kuid see raskendaks oluliselt nende elu ja, peale selle, et laseks hinnad vabaks.

Teisest küljest, kuna tegemist on niširavimitega, ei ole teised ravimifirmad nende tootmisest huvitatud. Sellest tulenevalt ei ole ette näha alternatiivseid preparaate ega ka hindade alanemist.