Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljas Eesti elanik sai doonorsüdame
Juulis siirdasid Helsingi Ülikooli Keskhaiglas sealse haigla kardiokirurg Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal 54aastasele Eestist pärit mehele uue südame. Tegemist oli esimese patsiendiga, kes jõudis siirdamisele Regionaalhaigla kaudu.
Kaheksa tundi väldanud operatsiooni käigus sai patsient Soomest pärit uue doonorsüdame.
Seotud lood
Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.
Hea koostöö Helsingi Ülikooli haiglaga ning Eesti Haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka eestlastele kättesaadavaks teinud, nüüdseks on Helsingis uue südame saanud juba neli eestlast. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taalil, kes peab enda südameasjaks, et eestlased saaksid õigel ajal ravi.
Sel suvel siirdati Helsingi Ülikooli keskhaiglas Eesti arstidega koostöös uus süda juba neljandale eestlasele. Kuna seekordne patsient oli ravil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, siis kuulusid siirdamismeeskonda kardiokirurg Günter Taal (GT) ja kardioloog Pentti Põder (PP), kes räägivad siirdamistest üldisemalt.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele