Töötervishoiuarstid: teenus peab kättesaadav olema kõigile
Töötervishoiu ja töötohutuse seadus võiks pakkuda avaramaid võimalusi tervise edendamiseks ja tööga seotud ning ka üldhaiguste ennetamiseks, leiab Töötervishoiu Arstide Selts oma kommentaarides sotsiaalministeeriumile.
Kommentaar töötrvishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustele: "Töökeskkonna ohutegurite andmed on üks osa töötajate tervisekontrollidest, samaväärse tähtsusega on töötaja individuaalsete omaduste arvestamine: erialase väljaõppe tase, vanus, sugu, füüsiline võimekus, kaasuvad haigused jm. Väga palju nõustamist, ravisoovitusi, edasi suunamisi eriarstide juurde või täiendavatele uuringutele jääb arsti ja töötaja vaheliseks suhtlemiseks ning meditsiiniline kokkuvõte epikriisina läheb elektroonsesse terviseinfosüsteemi. Eelnõust tekib arusaam, et töötervishoiuarstid teevad rutiinset ja vale rõhuasetusega tööd. Paraku saame töötada riigi poolt meile seadusandlusega ettenähtud võimaluste piires. Lisaks sõltub töötervishoiuarstide töö tulemus ja kvaliteet meie tähtsaima partneri tööandja koostöösoovist ja teadlikkusest.
Sageli ei hinda tööandjad ja töötajad ohutegurite mõju ühtemoodi:
- tööandja arvates maandatud ohutegur ei pruugi olla maandatud ja
- teadmata töötaja tervislikku tausta ei saagi alati kindlalt väita, kas ohutegur selle töötaja jaoks on maandatud, mistõttu selline lähenemine ei ole töötajate tervise kaitse seisukohast eesmärgipärane."
Töötervishoiuarstile ei pääse 70 000 töötajat
Selts toob kommentaarides välja, et oluline on ka see, et töötervishoiuteenus peab olema kättesaadav kõigile töötajatele. Töötajatele vastava õiguse tagamise võimaldaks saatekirjata töötervishoiuarsti vastuvõtule pääsemise läbi haigekassa rahastamise.
"Aluseks võttes 2015 aastal tööelu-uuringu andmeid ei pääse edaspidi töötervishoiuarsti vastuvõtule 12% töötajatest ehk ligi 70 000 töötajat, kuid ei saa välistada, et neil ei teki ühtegi tööga seotud tervisekaebust või töötervishoiuarsti poolset nõustamise vajadust.
Prognoosida võib, et kulu Eesti Haigekassale oleks marginaalselt väike, kuid tagaks kõigile töötajatele õiguse pöörduda vajadusel töötervishoiuarsti vastuvõtule ja looks oluliselt parema võimaluse varajaseks tööst põhjustatud tervisekahjustuste ennetamiseks.
Nõustamist vajaks erialavalikul ka noored
"Lisaks on töötervishoiuteenusega katmata noored, kes teevad eriala valikuid. Näiteks ei pea Eesti Perearstide Selts vajalikuks tervisetõendi väljastamist kutsekooli õppima asujatele. Kuid teadmatult võivad noored valida terviseseisundiga sobimatu eriala, mis ilmneb alles tööle asumisel.
Ka pikaajaliselt töövõimetuslehe olnud töötajad vajaksid tööle naasmise järel kindlasti töötervishoiuarsti konsultatsiooni ja töösobivuse hindamist. Eesmärk vältida püsiva töövõimetuse välja kujunemist.
Arstlik töötervishoiueriala on laiade võimalustega multidistsiplinaarne valdkond, mille arengut Eestis on senini pärssinud kitsastesse finantseerimisraamidesse surumine, samuti nagu kogu töötervisega seotud ennetustegevust. Puudub solidaarne kutsehaiguste ja tööõnnetuste kindlustusfond, mis seab raskustesse ka töökeskkonnas tervisekahjustusi saanud töötajad. Kahjuks sellistele probleemidele planeeritav seaduse muudatus lahendusi ei paku."
