Täiendava ravimihüvitise muudatuste eelnõuga saavutatavad eesmärgid jäävad kaheldavaks, kirjutab Ravimihulgimüüjate Liit arvamuses ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule.

Liidu hinanngul lõpetatakse muudatusega sisuliselt üks tänastest mitterahalise ravikindlustushüvitise liikidest - “täiendav ravimihüvitis” - ning luuakse üks uus samanimeline rahalise ravikindlustushüvitise liik.

Hüvitise arvelt haigekassalt raha taotlemine jm seonduvate tegevuste korralduslik ja esmanefinantsiline raskus kuni haigekassalt hüvitisele vastavas väärtuses väljamakse saamiseni kantakse üle aga apteekidele.

„Kahetsusväärsel kombel tundub, et muudatust ettevalmistades ei ole piisavalt arvestatud asjaoluga, et muudatuse reaalseks rakendamiseks peavad lisaks haigekassale ja riigiasutustele just apteegid väga olulisel määral ümber korraldama on senise igapäevategevuse ja -protsessid, sealhulgas arendama ja uuendama oma IT-süsteeme,“ selgitatakse arvamuses.

Samuti peavad liidu hinanngul apteegid eelnõu jõustumiseni jäänud lühikese aja jooksul leidma ja planeerima rahalised vahendid, mille arvelt võtta enda kanda ravimite finantseerimise esmased kulud ravimi väljastamisest patsiendile kuni hüvitise heakskiitmise ja väljamaksmiseni haigekassa poolt.

„Kahjuks tundub, et seda aspekti ei ole eelnõu ettevalmistamisel ja muudatuste jõustumisaja kavandamisel arvesse võetud,“ seisab arvamuses.

Seaduse rakendumise aeg on liiga optimistlik

Liit leiab, et arvestades asjaolusid, tuleb valitsuskabineti lubadust muudatuste ellurakendamise kohta juba alates järgmise aasta algusest pidada väga optimistlikuks.

„Soovitame tungivalt uuesti kaaluda täiendava ravimihüvitise muudatuste rakendamiseks kavandatud üleminekuaja piisavust. Seejuures palume kindlasti arvestada asjaoluga, et ka väljaspool avalikku sektorit planeeritakse eelarveaastat ning etteteatamata ulatuslike kulude ja tegevuste lisandumine kalendriaasta lõpus võib oluliselt raskendada soovitud tulemuse saavutamise võimalusi,“ rõhutatakse arvamuses.

Liidu hinnangul tuleb eelnõu rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks jätta apteekidele minimaalselt 2-kuuline periood. Samuti on IT-arenduste mahukust kinnitanud ka haigekassa, märkides: “Kirjeldatud lahenduse realiseerimiseks teostatakse sügisel mahukaid retseptikeskuse arendustöid ning seejärel vajavad muutmist ka apteekide infosüsteemid.”

Samuti leitakse arvamuses, et ühtlasi vajab kaalumist uue süsteemi rakendumise algperioodil apteekidele lisanduva finantskoormuse leevendamiseks asjakohaste rakendusmeetmete ettenägemine eelnõu üleminekusätetes. Seesugused vahendid leevendaks kindlasti oluliselt apteekide koormust olukorras, kus nad muudatuse rakendamiseks niikuinii sunnitud pühendama olulisel määral aega ning ressursse IT-arendusele ja süsteemiga muutuvate protsesside ümberkujundamisele.

Sisulisemal ja tehnilisemal tasandil vajaks täiendavalt läbimõtlemist ka uue hüvitise arvestamise ja haigekassalt apteekidele tasumise protsesside sisemine korraldus.