Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nobeli meditsiinipreemia läks kellageeni avastajatele
Selleaastase Nobeli meditsiinipreemia laureaadid isoleerisid äädikakärbse pärilikkusaine lõigu, mis kontrollib normaalset igapäevast bioloogilist rütmi. Geeni kodeeritava valgu hulk kasvab rakkudes öösel, et seejärel päeval laguneda. Nobelistid leidsid seejärel ka masinavärgi teised osad, mis muudavad aja mõõtmise rakus jätkusuutlikuks.
Seotud lood
Tartu Ülikooli arvutiteadlastel on valminud veebipõhine tööriist, mille abil on võimalik tuvastada näiteks kasvajatega seotud geene. Uus rakendus lihtsustab geeniteadlaste tööd ja säästab nende aega.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele