Foto: ÄP: Andras Kralla

Kuna endast hoolimine ei ole kombeks, ei mõtle paljud inimesed sellele, mida nad tunnevad. Nad ei taju ka oma keha ning väikesed ebameeldivused, nagu valu, pinge ja väsimus, kannatatakse lihtsalt välja, rääkis perearst Anneli Talvik Juhtimislaboris "Kuidas lõpetada töösse uppumine".

Perearst ja perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Talvik rääkis oma ettekandes, et inimestel jääb oma rolli ja võimaluste tunnetamisest vajaka ja tegelikult saab igaüks oma elu märkimisväärsel määral mõjutada, vahendas konverentsid.ee. Ta kirjeldas nelja tüüppatsienti, kelle haigusjuhud on nii tavalised, et neid kohtab ta oma perearstitöös lausa iga päev. Toon neist lugeja jaoks välja ühe, keda staažikas perearst üksikasjalikult kirjeldas.

Tüüppatsiendi tundemärgid on järgmised: 45aastane mees, hästi riides ja kena lips ees, kuid kaebab väsimust. Uurides tema eluviiside kohta, selgub, et ta norskab kõvasti ja sellepärast on naine kolinud teise tuppa – aga seksivad veel. Kehakaal on kõvasti tõusnud, kuid alkoholi ta enda arvates palju ei tarvita. Nädala sees ta juua ei saa, sest töökohustused eeldavad tähelepanelikkust ja head vormi, kuid nädalavahetustel on vein täiesti elementaarne, sest kui naisega kahe peale pudel avada, siis see ongi üks toidukord. Ja niimoodi neid pudeleid kogunebki nädalalõpus. Mees ise arvab, et elab tervislikult, sest liigub regulaarselt, on vana korvpalli harrastaja ja käib siiamaani palli tagumas. Jõusaalis käib samuti, sest ülakeha peab hea välja nägema.

Edasi arutades selgub, et tal on esinenud erektsiooniprobleeme, aga saab veel hakkama. Põhjuseks peab pingelist tööd, samuti kurdab väsimust ja pingeid.

Lähemalt silmitsedes on mees elutu jumega, suure kõhu ja kaelaümbermõõduga, viimase reedab väikene voldikene krae ümber. Ta võiks kanda väiksemaid riideid, aga kehakaal ei luba. Pulss on kiire ja keel on paksu katuga kaetud ja hästi kuiv.

Kaebused, millega arstid aidata ei saa

Talviku sõnul tehakse patsiendile seejärel igasuguseid teste, mille tulemusel võib öelda, et tema analüütiline tervis on korras. Sest pole ühtegi analüüsi, kus oleks näha olulist haigusnäitajat. Kuid selles konks ongi!

Analüüsidest on tegelikult näha, et veresuhkur on liiga kõrge, neerunäitajad on peagu piiri peal, maksanäitajad samuti. Kuid kuna soovituslike piirmäärade vahemik on üsna lai, teab Talvik oma kogemuse põhjal öelda, et kui mingi näitaja on piiri alumises otsas, siis inimese eluviis on keskmine, ja kui see on piiri ülemises otsas, siis võib ta juba inimesele peale vaadates oletades öelda, et mitu aastat tal diagnoosini läheb. Ja nii väärivad ka näidud, mis on vaevalt normi piires, juba tähelepanelikuks muutumist.

„Kui meesterahvas läheb päris mitme kaebusega arsti juurde, ületades ennast sellega, et räägib oma muredest ja saab seejärel vastuseks, et tema analüüsid on praktiliselt korras, siis ta on kindlasti hämmastunud, pettunud ega ole abi saanud. Tegelikult tal ei ole väga hea olla ja ta loodab, et talle pakutakse lahendus,“ selgitas Talvik.

„Esimesel visiidil saab ta minu käest diagnoosiks rasvumise. Kuid liigsed 15 kilo ei tundu võib-olla liiga jube ja kui kuuldakse kergest ülekaalust, siis härrasmees kohendab pintsakut ja lahkub kabinetist võitjana,“ jätkas ta, märkides, et see ei ole midagi niisugust, mis paneb inimese mõtlema.

Nii on Talviku sõnul vaja muutust kogu meditsiinisüsteemis, sest praegu toimib see Eestis sellisel viisil, et patsientidelt otsitakse haigust, aga mitte keegi ei tegele patsiendi endaga. Ja kuna inimesed kannatavad järjest enam sõltuvuskäitumise all, on tema ampluaasse kerkinud küsimus „Kas kokaiini tarvitate?“.

Töö on tellija materjalist

Ülaltoodud haigusjuhtude näidete avameelsus ja otsekohesus ongi Anneli Talviku sõnul mõeldud mõtlema panema neid, kellele ei mõju kergel toonil öeldud soovitused eluviisi muutmiseks. Arstide köögipool näitab muud: iga väike ja ebaolulisena tunduv muudatus organismi töös võib viia raske kroonilise haiguseni, aga patsiendid lihtsalt ise ei oska neid seoseid luua.

Viisakas tähelepanujuhtimine ei too enamasti tulemust, pigem mõjub viisakas otsekohesus. Arsti roll ei ole midagi muud, kui oma teadmiste otsekohene esitamine. Patsiendid ootavad arsti ausat arvamust kõige rohkem, sest teooriat saavad nad tänapäeval "Dr. Google'i" käest piisavalt ise kätte.

Selliseid patsiente ja näiteid on väga palju, kellel leebemad probleemid ja kellel raskemad, kuid paljudel neist on üks ühine joon – need on inimesed, kes peaksid rohkem mõtlema oma eluviisidele ja sellele, mida nad ise saavad ära teha. Me ei saa loota, et alati on võimalik abi saada ravimitest või südameoperatsioonidest, ei saa süüdistada arste, sest töö on ju tellija materjalist. Kui ise jätkata tavapärase elustiiliga, siis ei saa keegi teine sind aidata.

Anneli Talviku enda tervisekeskuse Sinu Arst seinal ripub näiteks selline aus sõnum: 

Tervis sõltub:
50% eluviisidest
20% geenidest
20% keskkonnast
ja ainult 10 % arstiabist