Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parasomniad – kas ja kui tõsine probleem?
Sõna parasomnia tuleneb kreekakeelsest eesliitest para- (tähenduses “ebatavapärane”) ning ladinakeelsest sõnast somnus (tähendusega “uni”). Sellest lähtuvalt võiks parasomniateks nimetada kõiki unehäireid.
Hiljutine uuring on esile toonud ootamatud seosed unepuuduse ja valutundlikkuse vahel. Need tulemused võivad avaldada olulist mõju valuravi meetoditele.
Inimestel, kellel esineb obstruktiivse uneapnoe sündroom (OSAS), millele on iseloomulikud korduvad katkendliku ja nõrga hingamise episoodid uneajal, on glaukoomi väljakujunemise tõenäosus ligikaudu kümme korda suurem.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.