Foto: ÄP

Milliste parameetrite järgi haigekassa sel korral endale partnerid valib, ei ole veel päris selge, sest lepingupartnerite valiku hange kuulutatakse välja juunikuus.

Viimsis tegutsev Fertilitas on Eesti üks vanimaid erakliinikuid ja tähistab sel aastal 25. tegutsemisaastat. 

Sel aastal lõppev raviteenuste leping oli asutusel oluliselt kärbitum kui varasemad. Näiteks, kuigi päevakirurgilist mahtu saadi küll soovikohaselt, jäid nad ilma günekoloogia statsionaarse ravi lepingust. Selline seis tekitab haigla juhi Ivo Saarma sõnul aga probleeme.

"Me ei tea ette, millal võib päevakirurgilise tegevuse korral tekkida vajadus haiglaravi järele," ütleb ta. Lahendus võiks Saarma hinnangul olla, et kõigil teenuseosutajatel, kel on päevakirurgiline tegevus, peaks olema ka väike haiglaravimaht puhuks, kui on keerulisemad lõikused. 

Leping kadus või vähenes oluliselt muudelgi erialadel. Saarma meenutab, et toona nelja aasta eest sai partnerite valikukriteeriumite osas tehtud haigekassale palju kriitikat. Näiteks võeti konkursil kandidaadilt punkte maha, kui haigekassa oli eelmisel lepinguperioodil ettekirjutusi teinud. Seejuures pole vahet, kas ettevõttel on aastas 100 ravijuhtu või 10 000.

"Kas saja juhuga raviasutus, kellele ei ole ettekirjutusi tehtud, on parem kui 10 000ga, aga kus on üks ettekirjutus?" küsib ta. Sama on ravivigadega – erialati on nende esinemise risk erinev, ent eksimuse tuvastamisel ühel erialal võetakse hindamisel punkte maha ka kõigil teistel erialadel, kus lepingut taotletakse. "Sellega luuakse teadlikult eelis ühe erialaga ja ajaloota raviasutustele mitmeprofiilse, suurte töömahtudega raviasutuse ees," ütleb Saarma.

Ehkki sel aastal pakkumisele tulevaid erialasid veel teada ei ole, kinnitab Saarma, et tahaks jätkata kõikidel erialadel, kus ollakse tugevad ja haigekassale pikaajaline lepingupartner. See on ka majanduslikult oluline, et kliinikul oleks võimalik plaane teha.

Näiteks peaks sel aastal valmima Fertilitase majas esmatasandi tervisekeskuse korrus, millest vähem kui pool katab ELi abiraha, ülejäänud tuleb kliinikul endal panustada. Samuti on koos vallaga kavas ehitada laste ja noorte sotsiaalkeskus, et see omakorda integreerida kliiniku eri- ja perearstiabi tegevusega. Kõik see nõuab rahalist stabiilsust.

Eratervishoiuasutuste liit on Saarma sõnul teinud korduvalt ettepaneku, et valiku puhul tuleks olulise kriteeriumina arvestada ka investeeringuid, mida on tehtud või kavatsetakse teha, ja millist rolli mängib ettevõte piirkonnas, kus teenuseid pakutakse. "Seda enam, et investeeringutega luuakse lisaväärtust tervishoiusüsteemile maksumaksja raha kulutamata," lisab liidu juhatuses olev Saarma.

Ka Euroopa Komisjon menetleb juba aastaid eratervishoiuasutuste liidu kaebust riigihaiglatele ebaseadusliku riigiabi andmise kohta. 

Täismahus loe 6. märtsi paberlehest.