Välismaale tööleminek on stabiliseerunud
Selle aasta esimeses kvartalis võttis terviseametist välismaal töötamiseks vajaliku tõendi välja 23 tervishoiutöötajat, kelle hulgas oli ka üks proviisor.
Välismaale läks tööle (või kavandas seda) 3 üldmeditsiiniarsti, 2 oftalmoloogi, 2 sisehaiguste arsti ja üks arst peremeditsiinist, taastusravi ja füsiaatria alalt, uroloogiast ning vaskulaarkirurgiast.
Tõendi välismaal töötamiseks küsis terviseametilt ka üks proviisor ja 11 üldõenduse esindajat.
Terviseametil on tervishoiutöötajate migratsiooni statistika olemas alates 2004. aastast, seni seal proviisoreid esindatud ei olnud.
Mullu I kvartalis oli välismaal töötamiseks vajaliku tõendi võtnud 25 tervishoiutöötajat: 8 arsti, 15 üldõenduse esindajat ja kaks ämmaemandat.
Kogu 2017. aasta peale kokku lahkus välismaale tööle 39 Eesti arsti, 2 hambaravi ja 1 restauratiivse hambaravi arsti, 4 ämmaemandat ja 24 üldõenduse esindajat.
Kõige enam väljastas terviseamet kõnealuseid tõendeid 2004. aastal – kokku 439.
Tervishoiutöötaja või proviisor, kes soovib minna tööle teise riiki, peab taotlema terviseametilt tõendi oma koolituse ja töökogemuse vastavuse kohta direktiivis 2005/36/EÜ sätestatule, samuti hinnangut oma mainele.
Tõendite kohta on statistika avalik alates Euroopa Liiduga liitumisest, seda nii kutsete kui ka erialade lõikes. See statistika annab orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest, reaalselt läheb tõendi saanutest teise riiki tööle umbes 55–60% tervishoiutöötajatest. Andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid.
Tervishoiutöötaja võib samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see nii Eestist Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul.
