Tervishoiu osapooled rääkisid rahalistest võimalustest
Esmaspäeval kohtusid tervishoiuvaldkonna töövõtjad ja tööandjad, et rääkida läbi järgmise perioodi kollektiivlepingu tingimused. Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul püüti kohtumisel selgusele jõuda rahalistes võimalustes ja otsusteni veel ei jõutud.
„Kollektiivlepingu läbirääkimised on tavapärases algstaadiumis, kus püütakse selgusele jõuda rahalistes võimalustes,“ selgitas Rehemaa. Ta märkis, et tervishoiu tulupool on varasemast paremas seisus – ravikindlustusmaksu laekumine kasvab koos majanduse ja üldise palgatõusuga jõudsalt ja riigieelarvest tuleb lisaraha, nagu eelmisel aastal otsustati. „Poliitikud aga räägivad, et headel aegadel peab varusid koguma ja kiusatus haigekassa rahaga riigieelarvet tasakaalustavaid reserve täita on kardetavasti suur. Tervishoidu ei ole head ajad kohale jõudnud, sest eelmiste aastate augud on veel täitmata,“ tõdes Rehemaa. „Suurenevast tulust on patsientidel kasu vaid siis, kui seda kappi halbu aegu ootama ei panda – selles tervishoiusektoris eriarvamusi ei ole.“
Ühine eesmärk on ka ravi kättesaadavuse parandamine, kuid kättesaadavus sõltub mitte ainult rahast, vaid veel rohkem ravijatest, ütles Rehemaa. Alates 2013. aastast on tervishoiutöötajate töö- ja palgatingimused tänu kollektiivlepingutele pidevalt paranenud. Samas tempos on vähenenud arstide ja õdede soov välismaale tööle minna. „Keegi ilmselt ei soovi, et väljaränne uuesti kasvama hakkaks,“ tõdes Rehemaa.
Haiglate liit lubas Rehemaa sõnul oma arvamuse lepingutingimuste kohta öelda, kui haigekassa annab rahastamisprognooside kohta täpsemat lisainfot, siis on põhjust neist tingimustest ka täpsemalt rääkida.
Haiglate liit on varem teinud ettepaneku allkirjastada enne kollektiivlepingu sõlmimist kõigi osapoolte vaheline heade kavatsuste protokoll, millega tervise- ja tööminister ning haigekassa juhatuse esimees kinnitavad, et tervishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmiseks vajalikud tingimused on täidetud ning rahalised vahendid on 2019. a ja 2020. a eelarvetes tagatud. Alternatiiviks oleks nende hinnangul vastutusala ministri kui valitsuse esindaja allkiri kollektiivleppel.
Ka Rehemaa leiab, et kollektiivleping mõjutab kogu tervishoiusüsteemi piisavalt palju, et sellele võiks alla kirjutada ka terviseminister. „Aga allkirjadest on vara rääkida, praegu ei tea me veel ministri nimegi,“ lisas ta.
Läbirääkimiste järgmine voor on 7. mail.
Galerii
