Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiu osapooled rääkisid rahalistest võimalustest
Esmaspäeval kohtusid tervishoiuvaldkonna töövõtjad ja tööandjad, et rääkida läbi järgmise perioodi kollektiivlepingu tingimused. Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul püüti kohtumisel selgusele jõuda rahalistes võimalustes ja otsusteni veel ei jõutud.
„Kollektiivlepingu läbirääkimised on tavapärases algstaadiumis, kus püütakse selgusele jõuda rahalistes võimalustes,“ selgitas Rehemaa. Ta märkis, et tervishoiu tulupool on varasemast paremas seisus – ravikindlustusmaksu laekumine kasvab koos majanduse ja üldise palgatõusuga jõudsalt ja riigieelarvest tuleb lisaraha, nagu eelmisel aastal otsustati. „Poliitikud aga räägivad, et headel aegadel peab varusid koguma ja kiusatus haigekassa rahaga riigieelarvet tasakaalustavaid reserve täita on kardetavasti suur. Tervishoidu ei ole head ajad kohale jõudnud, sest eelmiste aastate augud on veel täitmata,“ tõdes Rehemaa. „Suurenevast tulust on patsientidel kasu vaid siis, kui seda kappi halbu aegu ootama ei panda – selles tervishoiusektoris eriarvamusi ei ole.“
Seotud lood
Elva Haigla juhi Peeter Laasiku sõnul on ka erahaiglad tulenevalt kollektiivleppest kohustatud palku tõstma.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees ja Reformierakonna fraktsiooni saadik Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele kirjaliku arupärimise Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamisest riigi igapäevaste kulude katteks.
Eesti Haiglate Liit on seisukohal, et enne kui nad saavad teha tervishoiutöötajatele konkreetsed ettepanekud kollektiivlepingu projekti osas, on vaja allkirjastada heade kavatsuste protokoll või leppida kokku, et kollektiivleppele kirjutab alla ka minister.
2017. aasta märksõnaks tervishoiuvaldkonnas on muutunud rahastamine, mille tulemused puudutavad tulevikus kõiki Eestimaa inimesi, kirjutab Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele