Foto: Raul Mee

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) tõdeb, et kuna Eestis on hetkel kasutusel RHK-10 2005. aasta versioon, mis piirdub valdavalt kolmekohaliste koodidega, siis on tervishoiuteenuse osutajate vajadus detailsemate koodide järele mõistetav.

Sotsiaalministeerium edastas TEHIKule ettepaneku täiendada rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikaatori (RHK-10) kümnendat väljaannet järgmise diagnoosi - perekondlik hüperkolesteroleemia (E78.01) - kodeerimise võimalusega. Ettepaneku taga on Eesti Kardioloogide Seltsi pöördumine.

Kuid TEHIK-u hinnangul ei ole selle koodi lisamine üksnes väike muudatus, vaid eeldab suuremat eeltööd. Soovitud koodi E78.01 lisamine tähendab uue, detailsema lisataseme loomist (sealhulgas ka tehnilist arendust) ülemtasemele E78.0 Puhas hüperkolesteroleemia, mis muuhulgas sisaldab järgmisi diagnoose:

Puhas hüperkolesteroleemia

Perekondlik hüperkolesteroleemia

Fredricksoni hüperlipoproteineemia, IIa tüüp

Hüperbeetalipoproteineemia

A-rühma hüperlipideemia

Madaltihedusega lipoproteiini [LDL e MTL] tüüpi hüperlipoproteineemia

„Seega, koos soovitud diagnoosi perekondlik hüperkolesteroleemia kodeerimisega on oluline hinnata ka ülejäänud E78.0 ülemtaseme alla kuuluvate diagnooside detailsema kodeerimise vajalikkust,“ märgib TEHIKu direktor Katrin Reinhold. „Siit edasi on küsimus tegelikult mitte ainult konkreetses ülemtasemes või peatükis, vaid kogu RHK–10-s üldisemalt.“ Ta täpsustab, et kuna Eestis on hetkel kasutusel RHK-10 2005. aasta versioon, mis piirdub valdavalt kolmekohaliste koodidega, siis on tervishoiuteenuse osutajate vajadus detailsemate koodide järele mõistetav. Seetõttu on TEHIK-u hinnangul mõistlik käsitleda lisatasemete loomist laiemalt kogu RHK-10 ulatuses.

„Selle ettepaneku täideviimisega seoses tekkinud küsimused ja probleemkohad viitavad taaskord sellele, et vajame kiiresti kokkuleppeid klassifikaatorite haldamise küsimuses ning ka seda, et nendest kokkulepetest lähtuvalt luuakse vastav töörühm või kogu, kes võtab vastu otsuseid klassifikaatoritega seotud sisulistes küsimustes ning muuhulgas lahendab ka RHK-10 täiendusettepanekutega seotud küsimusi,“ leiab Reinhold.

Lisaks tuleb tema sõnul käesoleva ettepaneku puhul arvestada sellega, et kui TEHIK-u vaatest ei ole tegemist mahuka tehnilise arendusega, siis uue lisataseme loomine eeldab ka teiste osapoolte (tervishoiuteenuse osutajad, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituut) tehtavaid arendusi. Olukorras, kus tervishoiuteenuse osutajad ootavad juba pikemat aega kogu RHK-10 uuendamist, ei ole mõistlik sundida neid ühe täiendusettepaneku sisseviimiseks ressursse kulutama, kui samal ajal peamine probleem kogu RHK-10 uuendamise osas on lahenduseta, leiab TEHIKu esindaja.