Foto: Raul Mee

21. maist 5. juunini paneb linn tutvumiseks välja tulevase Tallinna Haigla eskiisplaani.
Haigla projektijuhi Sven Kruubi sõnul tulevad uude haiglasse kõik tehnilised võimalused, et pakkuda patsiendile parimat ravi ning tehnilised võimalused seal teenuste osutamisel takistuseks ei saa.

Patsientide jaoks on uue haigla puhul peamine, et nad ei pea enam mööda eri paiku kulgema. "Kõike polikliinikust kuni operatsiooni ja statsionaarse ravini, aga ka näiteks uuringuid, analüüside vastuseid jm hakkab saama ühest kohast," rääkis Kruup ajalehele Pealinn.

"Patsientidele ja arstidele tähendab see väiksemat vaeva ja ajakulu. Enam ei sõltu ravi sellest, kas see ainus ja õige spetsialist on valves ja haiglas, vaid teatud arv spetsialiste töötab ühes kohas selleks, et pakkuda paremat ravi. Tuleb arvestada, et ei ole olemas universaalset arsti, kes suudaks ravida patsienti ajudest kuni varbaküünteni. Iga valdkond nõuab eraldi tähelepanu ja sisaldab endas palju infot. Koos töötades on ka erialaspetsialistidel võimalus palju üksteiselt õppida ja andeid erialases mõttes maksimumini viia," lisas Kruup.

Pikk sisetänav

Et patsientide, nende külastajate ja arstide-õdede liikumist ja orienteerumist suures haiglas hõlpsamaks muuta, projekteeriti haiglasse pikk sisetänav. "Tegemist on väga suure haiglaga, mis on pea 300 m pikk ja kaheksa korrusega," selgitas haiglaruume projekteeriv arhitekti Agu Külm. "Kogu majas liikumine peab olema ka patsiendile arusaadav ja loogiline, nii et keegi sinna ära ei eksiks. Maja peab hõlmama palju funktsioone, nagu suur polikliinik, operatsioonisaalid, kiirgusravi ja sünnitusosakond. Peame arvestama, et eri protseduure tehakse teatud järjekorras ja inimest ei tohiks liigselt maja mööda jooksutada. Haiglas saab ka ratastooliga igale poole liikuma."

Haigla ruumide asetuse ja plaani paika panemisega on Kruup tegelenud viimased pool aastat pea iga päev. 144 600 m²  pinda on tema sõnul vägagi muljetavaldav. "Kui haigla projekt õnnestuks ära teha, oleks järgmiseks 50 aastaks hooletu," selgitas Kruup. "Uude haiglasse tulevad kõik tehnilised võimalused, et pakkuda patsiendile parimat ravi. Täpsemaid teenuseid peaks kindlasti arstidelt küsima, aga tehniliselt ei saa küll mingeid takistusi olema."

Arhitektibüroo ConArte OÜ juhataja Tiina Vilbergi sõnul tuleb planeeritavale alale lisaks haiglale ka tervisekeskus koos perearstikeskusega, ning ilmselt veel mitmed haiglat toetavad hooned, näiteks residentide või patsientide hotellid.

Kruubi sõnul on haiglalinnakud maailmas tavapärane nähtus. Lisaks haiglale endale asuvad seal muud ehitised, näiteks kaugemalt tulnud patsientide hotellid või hooned teadustöö tegemiseks.

Vähemaga palju rohkem

Uus haigla on oluline ka seetõttu, et Eesti ühiskond vananeb aastaks 2040 tunduvalt, mis omakorda tähendab, et abivajajate hulk kasvab. Samas jääb töötegijaid vähemaks. "Ainuke lahendus oleks see, kui suudaks kontsentreerida teenust nii, et saab anda vähemate spetsialistidega suuremale hulgale abi," selgitas Kruup. "Kui seda ei suudeta, jäävad inimesed lihtalt hätta ega saa abi."

Tänapäeva ühiskonna ootus meditsiinile on Kruubi sõnul see, et inimene saaks tänu elukvaliteedi parandamisele võimalikult kaua iseseisvalt hakkama. "Hea ja hästi toimiv haigla moodustab suurepärase koosluse," tõdes ta. "Ka asjade tegemata jätmine on tegelikult tegevus, ja kui me suurtes ja keerulistes valdkondades jätame otsused tegemata, kukuvad need ühiskonnale pähe."

Tulevase suurhaigla ehitust puudutav avalik arutelu on kavandatud 5. juunile.