Arstide üldarv kasvas, perearste jäi vähemaks
Kui tervishoiutöötajate arv Eestis mullu pisut kasvas, siis näiteks perearstide number hoopis vähenes.
Eelmisel aastal tegutses Eestis 23 750 tervishoiutöötajat, mis on 1,6% võrra enam kui 2016. aastal, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi ülevaatest.
Samas on perearstide arv 2% võrra vähenenud, neid oli eelmisel aastal 921. Keskmiselt oli üks perearst 1432 elaniku kohta. Meie perearstide keskmine vanus jätkab kasvamist ning oli 2017. aastal 55 aastat. Viiendik neist on 65 aastased või vanemad. Samas on 4% võrra kasvanud pereõdede arv. Neid töötab Eestis 1242 ning nende keskmine vanus oli 47 aastat.
Arste oli eelmisel aastal 4569 ja nende arv kasvas 0,5 protsenti. Arstide keskmine vanus oli 51 aastat ja see ei ole viimase aasta jooksul muutunud.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.
Täiskoormusega töötas 54 protsenti arstidest, üks neljandik töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamus õdedest (67%) töötas täiskoormusega, kümnendik aga sellest suurema koormusega.
Hammaste tervist aitasid paranda 1265 hambaarsti ja 1063 hambaraviõde. Esimeste arv kasvas ainult 0,6% kuid teiste arv 9% võrra. Järjest enam töötab meil ka suuhügieniste – 31.
Aastaga kasvas märgatavalt nii füüsilise kui vaimse tervise taastamise ja ennetustööga tegelevate spetsialistide arv. Näiteks taastusarste töötas meil 2017. aastal 153 (kasv 7%) ja füsioterapeute 459 (kasv 6%); tervishoiuasutustes töötavaid kliinilisi psühholooge, psühhoterapeute ja psühholooge oli kokku 269 (kasv 12%).
