Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alzheimeri tõvega patsient õiguspraktikas
Kui kõneldakse paralleelselt juurast ja Alzheimeri tõvest, on üsna tüüpiline küsimus, kuidas aru saada, kas Alzheimeri tõbe põdev patsient on pakutava teenusega nõus.
Igapäevaselt oma tööd tegevale arstile võib tunduda see küsimus ülepaisutatud, aga igal tervishoiuteenuse osutajal tasub siiski mõelda, kas patsient on teenusega nõus ja Alzheimeri põdeja ei ole siin ka erand.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumil on kavas lähinädalatel välja kuulutada riigihange dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks. Keskuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu tegevusi mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest.
Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
60-80%-l dementsusega isikutest esineb ka käitumuslikke ja psüühikaprobleeme, mistõttu võivad nad vajada psühhofarmakoloogilist ravi, rääkis Põhja-eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonna juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Alzheimeri tõvega inimese raviprotsessi peaks kindlasti olema kaasatud ka tugiisik, kes aitab hinnata nii seda, millist toetavat ravi inimene vajab, kui ka hiljem jälgida, et raviskeemist kinni peetakse, rääkis TÜ Kliinikumi närvikliiniku arst Ülle Krikmann konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele