Foto: Meeli Küttim / Äripäev

Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juht Meelis Roosimägi ütleb Hiiumaa haigla uuest rahastusmudelist kõneldes, et kokkuvõtteid on küll vara teha, ent olukorra paranemine on selge.

Hiiumaa haigla läks selle aasta aprillis üle uuele eelarvepõhisele rahastussüsteemile. 

Kuidas uue rahastamise n-ö pilootprojekt Hiiumaal käima on läinud, kas on mingeid esialgseid tulemusi näha, et saab tõdeda, et jah – nii on tõesti parem ja k.o aasta lõpp saab olema majanduslikus mõttes parem kui viimased varasemad?

Kokkuvõtete tegemiseks on 4-5 kuud liig lühike aeg. Küll oli selge juba ülemineku algusest, et majanduslik olukord hakkab paranema. Haigekassa poolne rahastamine kasvas oluliselt juba aprillist ja haigla loodab üle pika aja lõpetada 2018. aasta plussis.

Mida haigla nõukogu taoliselt uuelt rahastusmudelilt eelkõige ootab?

Uus rahastusmudel tagab haigla tegevuse sõltumata patsientide pöördumiste arvust. Merega mandrist äralõigatud patsientide väikehaigla majanduslik seis ei saa sõltuda ravimahtudest, tagada tuleb pidev valmisolek kohapeal. Uus mudel ongi sellele suunatud.

Kui selline mudel Hiiumaal end tõestab, näete Te vajadust ja võimalust seda ka nt Rapla või Läänemaa haiglas rakendada?

Hiiumaa haigla jääb oma väiksuse ja eriti eraldatuse tõttu ikkagi eriliseks. Mandril on üldhaiglate tingimused teised ja ravimahud suuremad. Patsient on vähem piiratud oma maakonnahaigla võimalustega.

Samas võib Hiiumaal rakendatud metoodika (global budget) olla edukas teistegi väiksemate üldhaiglate puhul. Tingimused, piirangud ja kokkulepped tuleksid mõistagi erinevad. 

Kas rahastamisviisi muutus muudab ka neid ootusi, mis haigla nõukogul on haigla majandusaasta lõpuks?

Haigla nõukogu on toetanud uut rahastusmudelit nimelt selle pärast, et haigla muutuks majanduslikult jätkusuutlikuks ja sõna otsese mõttes haigla jääks püsima. Patsienti ei pea tingimata huvitama haigla majanduslik seis, kuid piisava tuluta eriarstiabi lihtsalt kaob.

Nüüd on tekkinud võimalus, et haigla kosub ja tulevik on palju kindlam. 

PERH investeeris Hiiumaa haiglasse 800 000 eurot, millega oli plaanis tasuda väikehaigla kaks laenu, soetada uus röntgeniaparaat ja uuendada erakorralise meditsiooni osakonda. Kuidas nende plaanidega tänaseks seis on?

Laenud on vajalikus ulatuses tasutud ja renoveerimistööd on projekteerimisel. Uus röntgeniaparaat on soetamisel, selleks toimus ühishange koos Läänemaa ja Raplamaa haiglatega.

Renoveerimine saab ette võetud laiemaltki, sest haigla pöördus tagasi esmatasandi tervisekeskuse arendamise juurde.

Hiiumaa haigla kohta tehti aasta algul finantsanalüüs, mis esitati ka sotsiaalministeeriumile ja haigekassale. Saate ehk välja tuua 4–5 peamist asjaolu, mida analüüs näitas haigla kohta?

Analüüs oli laiem, kui ainult finantse käsitlev ja tõi esile palju üksteisega seotud  vajakajäämisi. Samas lõpuks saab iga tegevust vaadata ka ressursikuluna ja taandada rahavajadusele.

Esiteks – osutatud tervishoiuteenuste mahust lähtuv rahastamine ei kata väikehaigla jätkuvaks tegevuseks vajalikke kulutusi.

Teiseks – personalikulusid tuleb oluliselt tõsta, et luua motivatsioon arstide püsimiseks saarel ja mandriarstide huvi tekkeks saarel (ajutiselt) töötada.

Kolmandaks – tulude mittepiisavus on teinud võimatuks meditsiiniseadmete normaalse uuendamise ja nende süstemaatilise hoolduse.

Neljandaks – rahastusprobleemide jätkumine seab tõsisesse ohtu ravikvaliteedi.