Foto: ITK

Selle aasta aprillist töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas Tiit Härma, kelle tulekuga alustas lülisambakirurgia keskus ka laste ja noorukite süsteemset vastuvõttu.

„Meil on väga hästi läinud ja dr Härma liitumine meeskonnaga on andnud keskusele uue hingamise, meie fookusgrupp oli seni hoopis teine,” ütles keskuse juhataja Taavi Toomela. „Nüüd oleme laiendanud haaret ja hakanud teises tempos töötama.” 

Toomela sõnul on süsteem nii hästi käivitunud, et ITK on paari suvekuuga saanud aidata juba 30 last-noorukit, kellel on erinevad keerulised lülisambahaigused. „Oleme suutnud kiiresti kohaneda ja tavaliselt sellise muutusega tekkivat ooteaega ei ole meil olnud. Kõik haiged on saanud abi, ükskõik, kus neid on varem opereeritud. Nad on oodatud siia, meie meeskond tegeleb kõikide – nii esmast kui ka järelravi vajavate – patsientidega.” 

Eelnevalt ei jõudnud lapsed ja noorukid ITK lülisambakirurgia keskusesse süsteemselt ja see oli keskuse teadlik valik. Lülisamba haigete laste ja noorukite hulk Eestis on väike – nii esmaseid kui ka korduslõikuseid on kokku umbes 50 lõikust aastas. Erinevate haiglate vahel neid 50 operatsioone jagades on lõikuste arv lihtsalt liiga väike, et arstidel tekiks arvestatav kogemus ja oleks mõttekas teha suuri investeeringuid. 

Nõuab täielikku pühendumist 

Eesti populatsiooni arvestades on primaarset skolioosi, mida saab lõigata, umbes 20, maksimaalselt 30 juhtumit aastas. „Lisaks on lülide väsimusmurrud, kaasasündinud haigused, erinevad lülisambapatoloogiad – kõiki kokku tulebki umbes 50 esmast lõikust lastele,” rääkis Toomela. 

„Teha investeeringuid aastas 50 haigusjuhu jaoks on niigi väga keeruline, kaasaegne lülisambakirurgia areneb lihtsalt nii kiiresti,” selgitas Toomela. „Kui rohkem fokusseerida ja teha lõikused ühes keskuses, siis on võimalik valdkonda arendada; meeskond katab kõiki haigeid ja kui on piisav haigusjuhtude arv, siis suudetakse investeerida ja kaasaegseid lahendusi pakkuda.” 

Tiit Härma tõdes, et Eestis on olnud arusaam, et lastekirurgid valdavad kõike ja teevad kõiki operatsioone ning täiskasvanutel on spetsialiseerunud arstid, kuid see aeg on möödas. „See ei ole enam võimalik – kaasaegsed ravimeetodid ja tehnoloogia on muutunud nii keeruliseks, et täna me aitame ka selliseid lapsi, kelle puhul ei tulnud see mõni aeg tagasi kõne allagi. Arst ei saa tegelda saja haigusega – see töö nõuab täielikku pühendumist.” 

„Mind on Ida-Tallinna Keskhaiglas meeldivalt üllatanud õdede ja hooldajate suhtumine. Meil on siin lapsi, kes ei ole suutelised rääkima ega suhtlema, aga õdede suhtumine mulle väga meeldis,” kiitis Härma personali. 

Tehnika ja meeskond olemas 

Härma liitumisega on ITK saanud oma meeskonda hindamatu kogemuse. „Ta on 40 aastat igapäevaselt laste ja noorukite lülisambaprobleemidele pühendunud ja meie seljatagune on nüüd hoomamatu,” ütles Toomela. „Meil on enimpraktiseerinud eri põlvkondade arstid koos ühes keskuses, ühe eriala mõttes ei saa paremat olukorda olla.” 

„Arvata, et 30 aastat tagasi olid arstid rumalad, on vale – meil on nende igapäevakogemusest palju õppida. Uued lahendused saavadki tulla nende kogemuste pealt. Muidu loeme raamatuid, õpime ja kuulame loenguid, aga dr Härma on meiega, ja see on hindamatu väärtus.” 

Toomela rõhutas ka, et kogu lülisambakeskuse mõte on olla jätkusuutlik. Rasmus Allikvee toetab seda ideed: „Ühemehe-show ei ole jätkusuutlik, keskus eeldab meeskonnatööd ja siin on see olemas.” 

Lisaks meeskonnale on vaja ka vastavat instrumentaariumi. „Kogu instrumentaarium on 24/7 olemas, me ei hakka sissetulnud haigele üle maailma sobilikku instrumentaariumi otsima. Valmidus on olemas,” ütles Allikvee. „Meil on olemas valvearst ja keeruliste juhtumite jaoks on alati valmis kaks arsti. Alati on kogenud arst varus. See on meie meeskonna eelis. Meil on ka neuromonitooringu arstid. See tagab lõikuse ohutuse.” 

Keskuse ühe eelisena näevad ITK lülisambakirurgia keskuse arstid teadmiste ja kogemuste koondumist ühte kohta, kus saab kasvatada omale järelkasvu, kes jätkab seda tööd. 

„Lülisambakirurg on see, kes tegeleb laste, noorukite ja täiskasvanutega, neid abistavad vastava vanusegrupi arstid, kas pediaatrid, sisearstid või geriaatrid. See on tavapärane praktika, see on 21. sajandi meditsiin,“ selgitab Toomela. 

Uusi spetsialiste raske leida

Uute spetsialistide leidmine on endiselt väga keeruline ja tegelikult aeganõudev. „Tegime uuringu TÜ lõpetanud ortopeedide ja neurokirurgide seas – vastas 67% ja neist üle 80% pidas oma teadmisi iseseisva lülisambakirurgina selliseks, et nad ei saaks igapäevapraktikas hakkama,” rääkis Toomela. 

Uuringu tulemused lähevad tema sõnul kokku ka maailma praktikaga – kogu lülisambakirurgia teadmised-oskused õpitakse järelresidentuuris või mõnes keskuses töötades. Selleks kulub enamasti veel viis aastat. „Spetsialiste ongi seepärast keeruline leida, sest kooli lõpetanud arstid vajavad järelõpet.”

Lülisambakirurgia keskuse juhataja Toomela sõnul seisab ees nüüd laste ja noorukite lülisambaprobleemide süstematiseerimine ja analüüs. „See on sama töö, mida oleme eelnevate aastate jooksul teinud näiteks onkoloogilise abiga – oleme lülisamba metastaasid ja primaarsed kasvajad süstematiseerinud, analüüsinud ja tulemused kokku võtnud. Täpselt sama tuleb teha ka laste lülisambaprobleemidega.” 

„Me ehitame keskust, mis jääks kestma, ükskõik, millise nime all see haigla ka ei tegutse. Investeerisime tugevalt laste ja noorukite lülisambakirurgiasse, eeldame, et see valdkond jääb meie keskusesse. Me loome süsteemi, oleme nõus õppima ja õpetama ning arendama seda valdkonda.” 

Möödunud aastal tehti Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses üle 400 operatsiooni.