Foto: Erik Prozes / Äripäev

Alates TÜ Kliinikumi Scandiatransplandi liikmeks saamisest 2017. aasta mais on mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest saadud elund 16 Eesti patsiendile siirdamiseks.

Scandiatransplandiga liitumisest alates on teistest Põhjamaade keskustest pärinevate elunditega teostatud Eesti patsientidele 3 maksasiirdamist, 2 kopsusiirdamist, 5 neerusiirdamist, 1 pankrease ja neeru samaaegne siirdamine, 5 südamesiirdamist.

Seega on Scandiatransplandiga liitumise otsene mõju olnud Eesti patsientide jaoks äärmiselt positiivne, nendib TÜ Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Ühtekokku toimus Eestis 2017. a. 50 elundisiirdamist (sh 2 juhul pärines elund väljastpoolt Eestit). Lisaks toimus Soomes 3 elundisiirdamist Eesti patsientidele (kõigil juhtudel pärines elund väljastpoolt Eestit).

Organite vahetamisel kindlad reeglid

Scandiatransplandi liikmeks saamisest alates on elundeid Eestist välja saadetud pisut rohkem kui sisse toodud. Virge Pall selgitas, et riikidevaheliseks elundivahetuseks on Scandiatransplandis väga kindlad reeglid. Üldreegleid on kaks.  

Esiteks, alati siiratakse elund sellele retsipiendile, kes seda antud ajahetkel kõige kiiremini vajab ja kellele see kõige paremini sobib.  

Teiseks, püütakse jälgida elundivahetuse tasakaalu. Seejuures, kui elund saadetakse teise riiki olukorras, kus oma riigis küll oleks patsient, kellele siirata, aga teise riigi haige on eluohtlikus seisundis ja vajab seda kiiremini, tekib elundi saanud riigile kohustus vastata kvaliteetselt samaväärse elundiga. Kui elund saadetakse teise riiki seetõttu, et oma ootelehel parajasti ei ole ühtki haiget, kellele seda siirata saaks, siis kohustust samaväärse elundi vastu saatmiseks ei teki. Täpsemad reeglid on igal elundi puhul erinevad.

Olukorda, kus sisse- ja väljaveo numbrid oleksid üks-ühele samad, tegelikult ei esine, tõdes Pall. Kuidagi ei ole tõenäoline, et kohe samal või järgmisel päeval, kui kriitilises seisundis haigele on teisest riigist elund saadud, tekib just selles keskuses doonor, kes on sama vana, samast veregrupist, sarnaste kliiniliste näitajatega ning on võimalik samaväärne elund vastu saata.  Seega toimuvad kõik elundivahetuse tasakaalustumised teatud ajalise nihkega (tavaliselt on see ajanihe 6-12 kuud, aga erandjuhtudel, nt laste elundite puhul veelgi kauem) ja sõltuvad väga palju juhusest. 

Lisaks elundivahetusele on Scandiatransplandis hästi oluline roll keskustevahelisel suhtlusel. „Oleme kaasatud kõigi erialaspetsiifiliste töögruppide tegevusse, saame käsitleda keerukaid harva esinevaid haigusjuhtusid koostöös Põhjamaade suurte siirdamiskeskustega,  paranenud on võimalused koolitusteks ja teadustööks. Kõik selleks, et pakkuda võimalikult head ravi raske elundipuudulikkusega patsientidele,“ ütles Pall.

Liikmetasu maksmisel oleks vaja riigi tuge 

Rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisusega kaasnevad kulud, sh iga-aastane liikmemaks. Liikmemaksu määra otsustab Scandiatransplandi nõukogu ning alates 2016. a. on see olnud 2600 taani krooni (DKK) iga eelmisel kalendriaastal siiratud patsiendi kohta.

Seega, 2018. aastal tuli Kliinikumil tasuda liikmemaks 2017.a. IV kvartalis toimunud siirdamiste (18) eest kogusummas 6787.45 eurot. Täiendavat rahastust selleks riigieelarvest ei saadud, Kliinikum tasus summa oma vahenditest. 2019. aastal tuleb tasuda liikmemaks kõigi 2018.aastal toimuvate elundisiirdamiste eest. Arvestades seni teostatud siirdamiste arvu (56)  on liikmemaksu prognoositav suurus 25-27 tuhat eurot.

Sel nädalal pöördus siirdamisnõukogu, mille esimees Virge Pall on, tervise- ja tööministri poole palvega leida alates 2019. a. võimaluse Scandiatransplandi liikmemaksu rahastamiseks riigieelarvest.

Siirdamisnõukogu taotles Scandiatransplandi liikmemaksu maksmist riigieelarvest ka möödunud suvel, kuid siis riikliku siirdamisasutuse rahastust ei suurendatud.

Vastates küsimusele, mis plaan on Scandiatransplandi liikmelisusega juhul, kui ka aastaks 2019 riigieelarvest rahastust ei saad, märkis Pall, et mingi lahendus tuleb leida.

„Hetkel usume ja loodame, et ministeerium siiski leiab rahastamisvõimaluse riigieelarve vahenditest. Alanud koostöö on juba esimese aastaga  end igati õigustanud ja seda tuleb kindlasti jätkata,“ kinnitas ta.