Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu töö vilju saab noppida pikka aega
Meditsiinimõjutaja III kohale valitud Eesti Geenivaramu juht, professor Andres Metspalu tõdeb, et tänavune aasta on geenivaramu jaoks olnud läbi aastate kõige pingelisem. Eesmärk koguda aastaga 100 000 inimese geeniproovid tuli tegelikult täita üheksa kuuga ning Metspalu usub, et sellega tehti küll maailmarekord.
2018 on olnud geenivaramule oluline aasta: hakati koguma uusi geeniproove ning tagasidet andma varasematele geenidoonoritele. Kas tunnetate ka ise, et käesolev aasta on olnud töömahukam ja vastutusrikkam kui eelnevad?
Seotud lood
Meditsiiniuudiste lugejad valisid meditsiinimõjutajaks perearst Karmen Jolleri. Kivimäe perearstikeskuses töötav Joller pälvis ka mullu samal konkursil kõrge koha, jäädes kolmandaks.
Personaalmeditsiini kliinilises juhtprojektis uuritakse, kuidas tagada patsientidele tagasiside usaldusväärsus ja hea nõustamine siis, kui muudele terviseandmetele lisatakse geeniandmed.
Äsja ilmunud mahukasse maailma enim viidatud teadlaste ülevaatesse on tänavu jõudnud 17 Eesti teadlast, neist neli on Tartu Ülikooli geeniteadlased
Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamisse.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele