Selle aasta novembrist algas Eestis võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimine valitud Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ apteekides, Magnum Logistics OÜ hulgimüügilaos ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteegis.

“Kogu süsteemi testimine toimub piloodi ajal pärisravimitega, et süsteem „päris elus“ läbi testida ja võimalikud tehnilised vead üles leida ning kõrvaldada. Lisaks tehnilisele testimisele on oluline läbi mängida ka vajalikud tööprotsessid ning võimalikud stsenaariumid. Näiteks, kuidas peab toimima apteek või hulgimüügifirma, kui ta ravimit müües selle ehtsust kontrollib, kuidas turvaelemendi deaktiveerima ning keda ja kuidas teavitama, kui on võltsingu kahtlus. Tegemist on oluliste detailidega nende firmade tööprotsessis, mis hakkavad turvamärgisega ravimite müümisel või üldsusele väljastamisel senisest erinema,” kirjeldas Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS) juht Raul Mill pilootprojekti.

Süsteem üle Euroopa

Ravimite ehtsuse kontrollimiseks on juurutatud üleeuroopaline süsteem, mis koondab teavet kõigi ravimite turvaelementide kohta. Eestis hakkab andmekogu süsteemi haldama Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS). Süsteem ehitatakse üles ravimitootjate poolt finantseerituna ning ka Eestis hakkab kohustuse täitmiseks vajalikku andmekogu täies ulatuses finantseerima erasektor.

“Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad alates järgmise aasta 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis serialiseeritud ravimipakendeid kontrollima. Alates sellest hetkest toimub ravimit patsiendile müües või näiteks haiglas kasutusele võttes pakendil oleva unikaalse koodi kontroll, mille järel kood deaktiveeritakse ning seda koodi uuesti kasutada ei saa,” selgitas Mill.

Eesmärk vähendada võltsinguid

Ravimite ehtsuse kontrollimise peamine põhjus on ehtsate ravimite eristamine võltsravimitest. Aastal 2014 suleti musta turgu uuriva organisatsiooni Havocscope andmetel Interpoli poolt võltsravimitega seonduvalt 16 603 veebilehte. 10-päevase aktsiooni käigus tuvastati 8,4 miljonit ühikut võltsravimit.

Võltsravimite kontrollimise süsteemi rakendamise on tinginud asjaolu, et hetkel ei sisalda Euroopas müüdavate retseptiravimite pakendid turvaelemente, mistõttu võivad ehtsate ja võltsravimite pakendid näida ühesugused. Samuti on võltsravimid üha paremini kättesaadavad – neid on võimalik osta ilma retseptita ja sageli müükase neid ka odavama hinnaga.

WHO andmetel sureb igal aastal võltsravimite tõttu maailmas ligikaudu miljon inimest ja iga kümnes madala või keskmise sissetulekuga riigis müüdav ravimipakend on kas võltsitud või ebakvaliteetne toimeaine osas. Hinnanguliselt kasvab võltsravimite osakaal 10% aastas. See on aga reaalne oht inimeste elule ja tervisele.

Praegune võltsravimite kohta käiv statistika on vaid juhuslike operatsioonide käigus avastatu tulemus. “Kuivõrd ühtset kontrollisüsteemi pole senini olnud, ei tea tegelikult keegi täpselt võltsravimite leviku ulatust. Kindel aga on see, et see arv on kindlasti suurem, kui seda senine juhuslikult leitud statistika on suutnud tuvastada,” tõdeb Mill.

Ravimi tarneahelas tegutsevatel isikutel on ravimi võltsingu kahtluse korral kohustus teavitada Ravimiametit. Ravimiametile tuleb edastada ainult need teavitused, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et tegemist ei ole turvaelementide andmekogu ja ravimi käitleja infosüsteemis või nende vahelises andmevahetuses tehniliste tõrgetega.